"Aktuaalne kaamera" vaatas kolme maakonna näitel, millised on riigile ehk maksumaksjale ühed kallimad bussiliinid.

Saaremaal on näiteks bussiliin, mis sõidutab inimesi Kuressaarest Laimjala kaudu Kuivastusse. Seitsme kuu jooksul on selle bussiga sõitnud kokku 57 inimest. Ühe inimese sõit läks riigile maksma enam kui 47 eurot.

Jõgevamaal on aga näiteks bussiliin Mustvee - Torma - Voore - Kääpa - Mustvee, millega on aasta esimese seitsme kuuga sõitnud kokku 96 inimest. Riik maksis reisija eest 26 eurot.

Võrumaal on bussiliin Mõniste - Vastse-Roosa - Kari-söödi - Varstu - Mõniste. Selle bussiga on seitsme kuu jooksul sõitnud 60 inimest. Riik maksis reisija eest 21 eurot.

"Kui dotatsioon sisenemise kohta hakkab minema üle 10 euro, siis ühistranspordikeskus peab väga-väga põhjendama, miks need dotatsioonid nii kõrgeks on läinud. See on meie nii-öelda valulävi," märkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson.

Mõnel pool ühendatakse maaliinid sotsiaaltranspordiga

Eesti kolm kõige kallimat liini on Saaremaal, nende kulud ületavad maanteeameti poolt normaalseks peetud summat kolme-neljakordselt.

Saaremaa valla transpordinõunik Karl Tiitsoni sõnul näivad saarlaste numbrid suured, sest tegu on ettesõiduga. Näiteks hommikul Kuressaarest Leisi sõitev tühi buss on üks liin, aga sealt linna tööleminejaid sõidutav buss kannab teist numbrit.

"Kui me võrdleme ennast just sarnaste maakondadega - hajaasustatud ja vähene rahvastik -, siis kindlasti Saaremaa ei ole halvem kui teised sarnased maakonnad," ütles Tiitson.

Williamsoni sõnul ootavad maaliine ees muudatused, sest kui ühes kuus sõidab bussiga kümmekond inimest, siis pole mõtet traditsioonilist bussiliini käigus hoida. Mõistlik oleks need asendada ettetellitava nõudeliiniga.

"Võib-olla tõesti on algus ebamugav, et sa pead selle transpordi endale koju tellima, aga sellega harjub ära. Mujal maailmas see toimib, ma ei saa aru, miks Eestis ei võiks see toimida," selgitas ta.

Samas ei pruugi nõudeliin olla riigi jaoks odav lahendus. Nii näiteks maksab setude viimine Orava jaamas peatuvale Tartu rongile ligi 50 eurot sõitja kohta.

Väheste reisijatega liinide puhul tuleb Williamsoni sõnul leida allternatiivne lahendus, olgu selleks siis väiksemad bussid või takso.

Lähiajal hakatakse Eestis katsetama lahendust, kus ühendatakse maaliinid sotsiaaltranspordiga.

"Kogu selle projekti mõte on, et need inimesed, kes suudavad iseseisvalt istuda, võiks sõita ühistranspordiga. Kas see buss - on see siis buss või takso - läheb talle täiesti ukse juurde järele, aitab inimese bussi või siis võetakse koduvärava juurest peale," rääkis Williamson.

Saaremaa on üks maakond, kus seda katsetama hakatakse. Selle lahenduse puhul muutub teekond ilmselt pikemaks või viiakse inimene varem soovitud kohta, et kõigi soovijate sõite ühildada.

"Praeguse nädalavahetuse liikluse Saaremaal võiks sisuliselt tervenisti asendada. Nädalavahetusel on mõned üksikud liinid, kus nõudlus on nii suur, et traditsiooniline liin õigustab ennast," tõdes Tiitson.

Tema sõnul hakkab uudne nõudetransport olema tasuline ning seda ei saa tellida sinna, kus sõidab tavaline bussiliin.

Läänemaal on kõige enam nõudeliine Nõva kandis, kus elab pisut üle 300 elaniku. Juba aasta aega saavad bussi peale vaid need, kes on oma sõidusoovi eelmisel õhtul registreerinud.

"See on mõistlik, sest Nõva on hajaasustusega piirkond ja inimesi on siin vähe, ühistranspordi kasutajaid on veel vähem. Tühja bussi edasi-tagasi sõita lasta pole mõtet," arvas Nõva osavallavanem Aivi Heinleht, kelle sõnul sai nõudesõitude süsteem reisijatele kiiresti selgeks.

"Me peame kiitma ka oma bussijuhti, kes on väga hea suhtleja inimestega, kes kõigile väga meeldib. Ta suutis kõigile hästi ära seletada selle ja ta on väga lahke ja abivalmis," lisas Heinleht.