Sõritsa: riigikliinikud esitavad sünnitusabi eest haigekassale topeltarveid ({{commentsTotal}})

Viljatusraviarsti ja erakliiniku Elite omaniku Andrei Sõritsa sõnul toimub riigimeditsiinis raiskamine ja pettus, näiteks sisaldab haigekassale esitatud sünnitusabi arve ämmaemandateenust ka siis, kui patsient on oma raha eest individuaalse ämmaemanda tellinud. Samal ajal uurib haigekassa, kas Elite on hinnakirjas sohki teinud.

Sõritsa ei varja, et on 34 aasta jooksul sünnitusabi ja viljatusravi vallas teinud mitte ainult ajalugu kui Baltikumi esimese katseklaasilapse ilmale aidanud tohter, vaid kindlustanud end ka majanduslikult, nagu näitavad ukse ette pargitud Bentley ja Porche, vahendas "Pealtnägija".

Tartus tegutsev Elite, mille juhtorganites on ka tema täiskasvanud lapsed, on aastate jooksul olnud korralik kasumi- ja dividendimasin. 56-aastane Sõritsa väidab, et jätkab missioonitundest oma lastelaste ja teiste ees, kes vajavad – ja suudavad kinni maksta – riigi pakutavast parema meditsiini.

Kuu aega tagasi rääkis "Pealtnägija", kuidas läänes levib trend, et naised lükkavad õpingute või töö nimel lapse saamist edasi ja külmutavad kindlustuspoliisina oma munarakud, et soovi korral ka pärast parima viljakuse iga lapsi saada. Munarakkude külmutamine on meil haruldane, seda enam, et haigekassa seda ei toeta. Samas reklaamib Elite kliinik, et haigekassas kindlustatule on munaraku külmutamine pea poole odavam, vastavalt 840 ja 1470 eurot. Probleem ongi, et ametlikult maksumaksja seda ei toeta.

"Kindlasti see info Elite kliiniku kodulehel on kindlustatutele eksitav, sest munaraku külmutamise teenust haigekassa hinnakirjas ei ole. Hetkel info haigekassaga ja haigekassata kahes erinevas hinnas on arusaamatu," ütles haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Haigekassa toetab praegu kunstlikku viljastamist ja embrüo siirdamist, aga mitte munaraku külmutamist. Samas paljud etapid neis protseduurides, näiteks ultraheliuuring ja analüüsid, kattuvad. Seetõttu võib Sõritsa sõnul esitada osa tegevuste eest arve igal juhul haigekassale. Seda enam, et kui patsient uksest sisse astub, pole tihti teada, millega asi lõpeb.

Vaidlus viis laiema teemani

"Võib-olla me saadame siis need inimesed haigekassale, las nad neid selekteerivad ja ütlevad, kellel on teenus haigekassaga, kellel mitte? Kui inimene tuleb ja ütleb, et doktor, mis ma pean tegema, ma olen praegu 33 või 35 või 38, mul ei ole lapsi, ma siis ütlen talle: teate, ma väga kahtlustan teie silmade järgi, et te tahate külmutada munarakke, aga kahjuks te peate juba hakkama maksma selle eest, et te minuga räägite," ironiseeris Sõritsa, selgitades, et kui suhtlus patsiendiga algab, pole teada, mille kasuks lõpuks otsustatakse.

Asi on seda segasem, et samalaadne erakliinik Novavita küsib sama teenuse eest üle 1900 euro, kuid näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla hinnad on esmapilgul Sõritsast isegi grammike soodsamad.

"Pealtnägija" küsimuse ajel tegi haigekassa päringu kõigisse viide viljatusravi kliinikusse Eestis ja sai teada, et munaraku külmutamisi on väga vähe – mullu alla kümne –, ja kliinikud esitavad tõesti munaraku külmutamise arveid osaliselt haigekassale, ehkki rangelt võttes ei tohiks. Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ei heida seda ette, sest siis on tema sõnul tegu onkoloogiliste haigetega, noorte keemiaravile minevate naistega, kellel on soovitatud munarakud külmutada.

"Antud juhul nii Ida-Tallinna Keskhaigla kui Lääne-Tallinna Keskhaigla on käitunud ühtmoodi, et munaraku külmutamise teenuse on esitanud patsiendile tasuda ja munaraku võtmise teenuse on esitanud raviarvena, kuna see on meditsiiniliselt näidustatud, siis haigekassale tasuda.

Pika ja keerulise jutu mõte on, et kõik taandub konkreetse patsiendi olukorrale ja kas Sõritsa kliinik tegi sohki või sõnastas hinnakirja lihtsalt segaselt, alles uuritakse. Teema on spetsiifiline ja vaidlus võiks jääda kitsasse ringi, kuid siit hakkab hargnema märksa suurem teema. Oma vastustes haigekassale väidab Sõritsa nimelt, et sünnitusabis esitatakse topeltarveid. Konkreetselt käib jutt personaalsest ämmaemandast, mis on riigi kliinikutes levinud mugavusteenus.

Sõritsa võrdleb riigimeditsiini efektiivsust kolhoosidega

"See ongi see probleem, et kui mina lähen sinna sünnitama, ma ostan ämmaemanda juurde ja ostan palati juurde, aga haigekassa hinnakirjas on olemas hind nii palati kui on ämmaemanda eest. /.../ Siis ongi dubleerimine. Haigekassa maksab selle palati eest /.../ ja ämmaemanda eest ja patsient maksab ämmaemanda eest. Konkreetselt maksab haigekassa sünnituse eest keskmiselt umbes 1100 eurot, aga näiteks [Tartu] Ülikooli Kliinikumis saab patsient individuaalse ämmaemanda juurde osta 380 euroga," kirjeldas Sõritsa.

Maigi Parve sõnul haigekassa siin vastuolu ei näe. "See on selle sama skeemiga, et see on tegelikult eraldi teenus," lausus ta. "Tegelikult inimesega tegeleb ju ka see valveämmaemand. Ega teine ämmaemand ju sellel ajal ei tee tööd".

Et Sõritsal ja tervishoiuametnikel on diametraalselt erinevad nägemused, pole uudis. Juba 2014. aastal lõpetas haigekassa Elite'iga sünnitusabi lepingu, mis tähendas tegelikult, et Eesti viimane erasünnitusmaja pidi tegevuse lõpetama. Ametlik põhjendus oli jällegi, et sünnitusabi koondati suurematesse kompetentsikeskustesse nagu TÜ Kliinikum.

Pool Elite'i kolmekorruselisest hoonest Tartu äärelinnas seisab sellest ajast saati tühjalt. Üks korrus, kuhu tehti viietärnihotelli tüüpi perepalatid, seisab täiesti jõude. Sõritsa jutlustab patsientide vaba liikumist ja konkurentsi ning pritsib näiteid, kus riik tema meelest ebaperemehelikult käitub.

"Me ju võime kõik ära lammutada, teha kolhoosi ja vaadata 50 aastat, kuidas oli. Ma imestan, et inimesed ikkagi ei õpi sellest," lausus Sõritsa. "Nad mõtlevad, et kui kolhoos oli nõukogude ajal, siis töötas ta muidugi halvasti, aga vot kui kolhoos on Eesti vabariigis, on see ju Eesti vabariigi kolhoos, siis ta töötab mingitel teistel printsiipidel väga hästi".

Sõritsa väitel on riigihaiglate arved õhku täis

Haigekassa juhatuse liige ei ole sellega nõus ja ütleb, et tegelikult on meil väga hea meditsiin. "Kindlasti on temal erakliiniku juhatajana ka võimalik kaasa rääkida ja teenust osutada nendel erialadel, kus tal täna leping on, näiteks," sõnas Parv.

On selge, et Sõritsa võitleb oma koha eest päikese all, aga tema väitel sisaldavad riigikliinikute ja -haiglate arved nii suurel hulgal õhku, et loetlemiseks ei jätkuks eetriaega. "Näiteks haiglad, kellel on operatsioonilepingud, võtavad patsiendi ette mitte operatsioonipäeval. See tähendab, esitavad haigekassale arve ka selle päeva eest, mis nad võtavad," lausus Sõritsa, pidades silmas, et inimene ööbib enne operatsiooni ilma asjata haiglas.

Parv ütles selle süüdistuse kohta, et kui raviasutus ütleb, et mingi operatsiooni tegemise ajal on ebaefektiivne võtta patsient eelneval õhtul sisse ja pigem peaks seda tegema hommikul, on see eriala otsustada. "Kui doktor Sõritsa näeb mingit ebaefektiivsust mingis valdkonnas ja mingite operatsioonide osas, siis oleks see kindlasti ka hea info tema enda eriala seltsile," märkis ta.

Sõritsa ütles, et mõned arstid on süüdistanud, et tehakse ka näiteks väga palju topeltanalüüse või uuringuid. "Kui leping on suur ja oma labor teeb need analüüsid, siis mida rohkem ma teen, seda rohkem ma kasseerin".

Sõritsa leiab, et kuna riiklik süsteem ei ole kellegi oma, siis riiklikud haiglad ei tee selliseid asju meelega, et haigekassast raha pumbata, vaid automaatselt. Ta võrdles seda nõukogude kolhooside tööga.

"Toodab lehm vähe piima, nojah, mis siis, kas me peame mängima muusikat sellele patsiendile või lehmale? Või me peame teda silitama? Me töötame lihtsalt nii, me oleme harjunud nii töötama," kirjeldas ta riigihaiglate olukorda.

Haigekassa eitab erameditsiini suretamist

Sõritsa sõnum pole, et riigimeditsiin on halb. Oskusteave on tema sõnul viis pluss. Ta kritiseerib optimaalsust ja tõhusust, mis on just praegu tulipunktis seoses väikelinnade sünnitusmajade sulgemisega. Lõpuks annab Sõritsa välja veksli, et kui riik annab TÜ kliinikumi, mis praegu teenib 20 miljonit eurot aastas, talle, siis sealt võib välja pigistada 200 miljonit eurot. Küsimus on Sõritsa sõnul optimaalsuses.

Haigekassa juhatuse liige, kes oli kõigi nende vastuoluliste otsuste juures, ei ole nõus, et toimub erameditsiini suretamine. Tema väitel arvestatakse valikutes ja lepingute sõlmimisel, et konkurents ja valikuvõimalused säiliks.

"Me näeme, et doktor Sõritsal on võimalus teenuse osutamisega jätkata. Nüüd see sama efektiivsuse mõte ja kaasa rääkimine, ta saab kindlasti neid mõtteid edastada läbi oma erialaseltsi ja tegelikult ka haigekassale otse seda kõike öeldes. Ma eeldan, et meil on head partnersuhted, me hindame tegelikult doktor Sõritsa teenuse osutamist väga kõrgelt, ta on meil pikaaegne teenuse osutaja, nii et siinkohal kõik ettepanekud ja muudatusettepanekud tulevad kindlasti kasuks," kinnitas Parve.

Mis puudutab munaraku külmutamist, siis haigekassa plaanib muuta asju nii, et naised, keda ähvardab mingi haiguse ravi tõttu viljatuks jäämine, saaksid tulevikus munaraku külmutada maksumaksja kulul.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: