Hiiumaa haigla pediaater läks pensionile ja seetõttu ei saa haiglas alates 1. juulist enam plaanilist sünnitusabi pakkuda. See tähendab, et Hiiu naised peavad sünnituseks sõitma kas Kuressaare või mõnda mandri haiglasse. Erakorraline sünnitusabi jääb, aga riskirasedad on juba mõnda aega Tallinna haiglatesse sünnitama saadetud.

"Aga rasedate jälgimine, arvele võtmine, analüüside võtmine, günekoloogiline vastuvõtt, ämmaemanda vastuvõtud – see kõik säilib, see ei kao kuskile," ütles Hiiumaa haigla juht Riina Tamm.

Sünnitusi on Hiiumaal tegelikult väga vähe. Eelmisel aastal sündis Hiiumaal 22 last ja tänavu poole aastaga 12. Arstide liidu president Neeme Tõnisson loodab, et sünnitusabi peatamine on ajutine.

"Meie vaates on see ikkagi natuke nukker uudis. Me loodame, et sinna see spetsialist leitakse, et see ei ole pöördumatu," ütles ta.

Hiiumaa haigla juhi sõnul ei ole lastearsti puudumine nende ainus personaliprobleem.

"Mõnel päeval me ei ole suutnud leida valveringide katet. See tähendab seda, et meil ei ole puudu ainult pediaatrist, meil on ka puudu naistearstist. Näiteks ka täna päeval mul ei ole naistearsti tööl, naistearst saabub alles õhtul. On olnud päevi, kui meil ei ole anestesioloogi Hiiumaal; on olnud päevi, kui meil ei ole kirurgi, ja kõik see kokku tingibki olukorra, et me ei saa siin pakkuda enam plaanilist turvalist sünnitust," rääkis Tamm.

Kuidas Hiiumaale arste leida, ei oska ta vastata.

"Räägitakse palju seda, et tuleb (korralikku) palka maksta. Me maksame palka, me pakume minu meelest väga suurt palka, aga arstid ei julge Hiiumaale tööle tulla, sest me oleme ikkagi saarel," ütles Tamm.

"Hiiumaa haigla on selge näide sellest, et isegi kõikvõimalikud erimeetmed, töökorralduslikud eritingimused ja muud viisid, kuidas tagada personali, tegelikult ei garanteeri seda, et kõik vajalikud spetsialistid on alati tööl," märkis sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin.

Kui noored on ambitsioonikad ega soovi vähese töökoormusega väikehaiglas töötada, siis Eesti arstkonna üks omapära on, et pea veerand arstidest on vanemad kui 65 aastat.

"Võib-olla Hiiumaa-sarnane või mõni muu selline koht just võidakski sellest, kui nad suudaksid leida kogenud kolleege, kes on nõus näiteks osakoormusega töötama ja soovivad ikkagi tööl jätkata," ütles Tõnisson.

"Ei ole ainus lahendus lõpmatuseni suurendada tervishoiutöötajate arvu. Näiteks üheks meetmeks on see, et Eestis on e-konsultatsioonid või üleriigiline digiregistratuur ja neid meetmeid on veelgi ja on tulemas ka veel," lausus Panjuškin.