"Ma arvan, et ta tegi oma töö väga hästi ära. Kes ei saanud oma tööga ilmselgelt hakkama oli kahjuks Läti president, tema suhtlemine jäi tema keeleoskuse taha," nentis Samost.

Ruussaar tõdes, et Läti presidendi suhtlemine jäi keeleoskuse taha, kuid väidetavalt on Läti praegune president peaaegu maailmameister anekdootide rääkimises.

"Ma olen praeguse presidendiga kokku puutunud ja ta ei ole selline puine kuju tegelikult," märkis Samost.

Ruussaar tõdes, et mõned kommentaatorid sotsiaalmeedias on öelnud, et mis sündmus see nüüd ka oli, kolm Balti presidenti Valges Majas, tund aega.

"Ma meenutan seda, et Ameerika Ühendriigid on olnud tegelikult Eesti, Läti ja Leedu ilmselgelt kõige suurem toetaja ja kõige suurem liitlane ja Eesti puhul vähemalt 1922. aastast. Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud mitte kunagi seda, et natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit okupeerisid Eesti. Ameerika Ühendriigid oli üks esimesi riike, kes nädala möödudes pärast Eesti taasiseseisvumist avas siin saatkonna. USA eraldas Balti riikidele 170 miljonit dollarit, mille eest nad saavad endale soetada relvastust. See ei ole lihtsalt diplomaatiline näilisus. Tegelikult Ameerika Ühendriigid ongi Eesti, Läti ja Leedu toetaja," märkis Ruussaar.

Samosti sõnul peaks alla joonima, et see kohtumine tegelikult oli Ameerika Ühendriikide poolt lugupidamisavaldus Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumise 100. aastapäevale.

"See on üsna harukordne, et Ameerika Ühendriikide president sellisel tasemel mingi riigi tähtpäeva markeerib. Teine väga oluline aspekt, et nüüd ei tohiks väga kahtlust olla, kus Trump Eesti või Balti riikide suhtes või laiemalt veel Ida-Euroopa turvalisuse suhtes seisab. Ei ole sellest ju väga pikalt aega möödas, kui Donald Trump USA presidendiks valiti. Ka meie meedia oli täis "eksperte", kes täie teadmisega väitsid, et kõik on kaputt põhimõtteliselt. Võtan lühidalt kokku - Ameerika Ühendriigid jätavad Balti riigid maha, Trumpil puudub igasugune huvi, temaga tehakse üle meie peade mingeid diile," rääkis Samost.

"Need hääled ei ole praeguseni lõppenud tegelikult. Kui vaadata Trumpi administratsiooni tegusid ja neid on olnud rohkem kui Barack Obama administratsioonil ja kordades operatiivsemalt, siis võib öelda, et huvi, mis Obama administratsiooni ajal Balti riikide julgeoleku vastu oli - selline positiivselt leige, siis see on nüüd olulisemalt konkreetsem, reljeefsem ja tugevam," tõdes Samost.

Samosti sõnul tuleb Trumpiga ka nõustuda, kui ta ütleb, et keegi ei ole olnud Venemaaga järsem või kõvem, kui tema.

"Kui on veel kahtlusi või kõhklusi, siis tuleb neid väga hästi põhjendada. Kuidas on veel võimalik öelda, et Ameerika Ühendriigid ei ole täitnud oma liitlaskohustusi julgeoleku tagamisel," tõdes Samost.

"On küll täitnud ja Eesti omakorda on täitnud oma liitlaskohustusi Iraagis ja Afganistanis, mis on olnud tegelikult USA projektid. Samas jäi mulle kõrva sõnum, et NATO liikmesriigid peaksid maksma SKT-st rohkem kui kaks protsenti ja see oli väga kõva sõnum," ütles Ruussaar.