Trump, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis ja Eesti president Kersti Kaljulaid lubasid Valges Majas kohtudes otsida regionaalse õhutõrjevõimekuse tugevdamiseks võimalusi nii kahepoolselt kui ka NATO formaadis.

"Ühendriigid kavatsevad jätkata sõdurite perioodilist saatmist Baltimaadesse heidutuse tugevdamiseks ning toetada Eesti, Läti ja Leedu jõupingutusi riigikaitse arendamisel," seisab nelja presidendi kohtumisel heaks kiidetud ühisdeklaratsioonis.

"Me jätkame uute ideede ja võimaluste analüüsimist, muuhulgas õhutõrjes, kahepoolselt ja NATO-s, et tugevdada heidutust kogu piirkonnas," nähtub dokumendist.

Deklaratsioonis kinnitatakse üle raudkindel pühendumus Washingtoni lepingu artikkel 5-le, mis kinnistab kollektiivkaitse põhimõtte.

USA saatis pärast Krimmi annekteerimist Venemaa heidutamiseks Baltimaadesse ja Poola kompaniisuurused üksused, mis jäid rotatsiooni korras Balti riikidesse kolmeks aastaks. 2017. aastal vahetasid nad välja nelja riiki saadetud NATO liitlasvägede pataljonid.

Trump ütles pärast kohtumist pressikonverentsil, et Baltimaad võivad olla kindlad, et USA jääb tugevaks, uhkeks ja lojaalseks sõbraks ja liitlaseks.

Ühendriikide presidendi sõnul tõstavad kolm Balti riiki kaitsekulutusi ja näitavad oma pühendumusega koormajagamisele teistele NATO liikmesmaadele eeskuju.

Grybauskaitė ütles, et NATO kollektiivkaitseklausel artikkel 5 on meie kõigi jaoks raudkindel, ning Kaljulaid nimetas nelja riiki "headuse teljeks".

Trump kaitses enne kohtumist oma lähenemist Vene presidendile Vladimir Putinile, öeldes, et head suhted on tähtsad, kuid keegi pole olnud Venemaaga karmim kui tema.

Kui me saaksime Venemaaga läbi, siis oleks see hea asi, mitte halb asi," ütles Trump vaid mõni päev pärast seda, kui ta õnnitles Putinit tagasivalimise puhul ja andis mõista, et nad võiksid Valges Majas kohtuda.

"Sellega on nõus igaüks, välja arvatud väga rumalad inimesed," ütles ta, lisades, et "ilmselt pole keegi olnud Venemaa suhtes karmim kui Donald Trump".

Grybauskaitė ütles enne nelja riigipea kohtumist, et USA roll NATO-s on esmatähtis ja Washingtonil on alliansis ülioluline hääl.

"Me ootame, et liigume koos Ühendriikidega edasi NATO reformimisega, eriti otsustusprotsessi ja otsustavuse koha pealt," lausus Leedu riigipea. "USA-ta pole Vene agressiooni tõrjumine võimalik."