Pressikonverentsil õnnitles pesident Trump Balti riike 100. sünniaasta puhul ning avaldas lootust, et USA ja Baltimaade pikk suhe püsib veel 100 aastat.

Trump rõhutas, et USA on alati toetanud Balti riikide suveräänsust ning ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni.

Trump kiitis, et Balti riigid on tublid NATO liitlased, kes täidavad oma kohustusi ja kulutavad sel aastal 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsevaldkonda. Ta avaldas lootust, et Balti riikide eeskuju kaitsekulutuste koorma jagamisel järgivad teisedki riigid.

President tunnustas Balti riikide osalust ISIS-e vastases koalitsioonis. Tema sõnul on koalitsioon aidanud võtta ISIS-elt tagasi ligi 100 protsenti aladest Süürias ja Iraagis. Tema sõnul ei puhka USA enne, kuni ISIS on hävitatud.

Trumpi sõnul on USA-l ja Balti riikidel uued võimalused koostööks teaduse, meditsiini ja tehnoloogia valdkonnas.

USA president kiitis oma Balti kolleege ning kinnitas, et USA jääb Balti riikidele lojaalseks ja tugevaks sõbraks.

Presidentide kohtumisel Washingtonis tulid jutuks julgeoleku ja majanduskoostöö küsimused.

Today, it was my honor to welcome Estonia President @KerstiKaljulaid, Lithuania President @Grybauskaite_LT, and Latvia President @Vejonis to the @WhiteHouse. Congratulations on your 100th anniversaries of independence! #BalticSummit: https://t.co/XAchZ3zUSe pic.twitter.com/RRftyTGEvb

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 3, 2018

Kaljulaid Valges Majas: Balti riigid ja USA on headuse teljel

Riigipeade kohtumise peamised teemad olid Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide koostöö julgeoleku ja majanduse valdkonnas.

Kaljulaid rõhutas pressikonverentsil, et nii Eesti, Läti, Leedu kui Ameerika Ühendriigid jagavad samu väärtusi. "Demokraatia, isikuvabadused ning õigusriigi põhimõtte austamine on kõigi meie riikide, aga ka kogu rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri nurgakivideks. Neid väärtusi peame me koos kaitsma, kus ja mil iganes need ohus on. Meie riigid on koos headuse teljel (axis of good)," ütles president Kaljulaid.

Kaljulaid märkis, et USA-l on väga suur roll nii Balti riikide kui kogu Euroopa julgeoleku tagamisel ning USA- juhtroll NATO-s on võtmetähtsusega ja alliansi üheks nurgakiviks. Tugeva NATO aluseks on ka õiglane koormajagamine ning kohtumisel president Trumpiga arutati, kuidas selles küsimuses juulis toimuva NATO tippkohtumise eel edasi liikuda.

Majanduskoostööst rääkides tõi president Kaljulaid välja, et kuigi kahe riigi majandused on väga erineva suurusega, muutuvad digitaalses maailmas nii vahemaad kui suurused vähemtähtsaks.

"Täna ei ole Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhted liiga tihedad ning siin on kindlasti  kasutamata potentsiaali. Õnneks on ka juba täna ettevõtteid, kes Eestis sel suunal töötavad ning usun, et meie avatud majandus ning madal bürokraatiatase on atraktiivsed ka Ameerika investoritele," ütles riigipea.

Lisaks avaldas Kaljulaid kohtumisel ka tänu Ameerika Ühendriikidele ja ameeriklastele toetuse eest, mida nad Balti riikidele okupatsiooni-aastatel näitasid. "USA-s lehvis terve selle aja sinimustvalge, kui kodumaal sest vaid unistada võisime. Me teame seda, me mäletame seda ja me oleme selle eest tänulikud," ütles riigipea.

Riigipeade kohtumisel võeti vastu ka deklaratsioon tähistamaks saja aasta möödumist Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisest ning riikidevahelise partnerluse uuendamise puhul. Deklaratsioonis keskendub riikide koostööle julgeoleku, majanduse ja inimestevaheliste kontaktide edendamise vallas.

We are on an #axis of good. There’s plenty of room on this axis for others. We are open, we are not alone. w/ President @Vejonis of #Latvia, President @Grybauskaite_LT of #Lithuania & President Trump @POTUS @WhiteHouse

— Kersti Kaljulaid (@KerstiKaljulaid) April 3, 2018

Vējonis: Trump kinnitas USA sõjalise kohaloleku jätkumist Baltimaades

Kolme Balti riigi juhid said teisipäevasel kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga kinnituse Ühendriikide jätkuvast sõjalisest kohalolekust piirkonnas ja edasisest toetusest Balti piirkonna kaitsevõimele, ütles Läti president Raimonds Vējonis avalduses tippkohtumise tulemuste kohta.

"Balti-USA presidentide tippkohtumine kinnitas üle meie jagatud pühendumuse põhiväärtusele, pikaajalisele sõprusele ja kindlale partnerlusele, mida me oleme nautinud peaaegu sajandi," ütles Läti riigipea.

USA on tema sõnul Baltimaade lähim sõber ja liitlane. "Hindan kõrgelt seda, et me toetame vastastikku üksteise ettevõtmisi ja toimetulemist meie ees seisvate julgeolekualaste väljakutsetega," sõnas Vējonis.

Läti riigipea sõnul leppisid Baltimaade ja USA presidendid kokku tugevdada kaitse- ja julgeolekukoostööd. "Baltimaad hindavad USA pühendumust heidutuspoliitikale Balti piirkonnas ja meie vägedele antud sõjalist abi. Me jätkame kahe protsenti SKP-st eraldamist meie sõjaliste võimete arendamisele nii NATO hoiaku tugevdamiseks idatiival kui ka rahvusvahelisse julgeolekusse panustamiseks," ütles ta.

Vējonise sõnul tunnistasid Baltimaad ja USA vajadust jätkata olemasolevat edukat koostööd kaasaegsete julgeolekuohtude vastu, nagu terrorism, küber- ja infosõda ning tuumarelvade levik.

"Täna lubasime kõik asetada suurema rõhu meie majandus-, kaubandus- ja investeeringutealaste suhete edendamisele. Me tunnistame innovatsiooni, kaasaegsete tehnoloogiate ja digitaalmajanduse suurt potentsiaali ja uurime võimalusi sel eesmärgil uute partnerluste loomiseks," lausus Läti president.

Trump lubas USA sõdurid perioodiliselt Baltimaadesse saata

USA president Donald Trump lubas teisipäeval avaldatud USA-Balti julgeolekudeklaratsioonis, et saadab perioodiliselt Baltimaadesse Ühendriikide sõdurid Venemaa heidutamiseks ning tugevdab piirkonna õhutõrjevõimet.

Trump, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis ja Eesti president Kersti Kaljulaid lubasid Valges Majas kohtudes otsida regionaalse õhutõrjevõimekuse tugevdamiseks võimalusi nii kahepoolselt kui ka NATO formaadis.

"Ühendriigid kavatsevad jätkata sõdurite perioodilist saatmist Baltimaadesse heidutuse tugevdamiseks ning toetada Eesti, Läti ja Leedu jõupingutusi riigikaitse arendamisel," seisab nelja presidendi kohtumisel heaks kiidetud ühisdeklaratsioonis.

"Me jätkame uute ideede ja võimaluste analüüsimist, muuhulgas õhutõrjes, kahepoolselt ja NATO-s, et tugevdada heidutust kogu piirkonnas," nähtub dokumendist.

Deklaratsioonis kinnitatakse üle raudkindel pühendumus Washingtoni lepingu artikkel 5-le, mis kinnistab kollektiivkaitse põhimõtte.

USA saatis pärast Krimmi annekteerimist Venemaa heidutamiseks Baltimaadesse ja Poola kompaniisuurused üksused, mis jäid rotatsiooni korras Balti riikidesse kolmeks aastaks. 2017. aastal vahetasid nad välja nelja riiki saadetud NATO liitlasvägede pataljonid.

Trump kaitses enne kohtumist oma lähenemist Vene presidendile Vladimir Putinile, öeldes, et head suhted on tähtsad, kuid keegi pole olnud Venemaaga karmim kui tema.

Kui me saaksime Venemaaga läbi, siis oleks see hea asi, mitte halb asi," ütles Trump vaid mõni päev pärast seda, kui ta õnnitles Putinit tagasivalimise puhul ja andis mõista, et nad võiksid Valges Majas kohtuda.

"Sellega on nõus igaüks, välja arvatud väga rumalad inimesed," ütles ta, lisades, et "ilmselt pole keegi olnud Venemaa suhtes karmim kui Donald Trump".

Grybauskaitė ütles enne nelja riigipea kohtumist, et USA roll NATO-s on esmatähtis ja Washingtonil on alliansis "ülioluline hääl".

"Me ootame, et liigume koos Ühendriikidega edasi NATO reformimisega, eriti otsustusprotsessi ja otsustavuse koha pealt," lausus Leedu riigipea. "USA-ta pole Vene agressiooni tõrjumine võimalik."