Eesti tahab USA suuremat osalust Balti regiooni julgeoleku tagamisel ({{commentsTotal}})

USA presidendi Donald Trumpi ja Balti riikide presidentide pressikonverents 2018. aasta aprillis Valges Majas.
USA presidendi Donald Trumpi ja Balti riikide presidentide pressikonverents 2018. aasta aprillis Valges Majas. Autor/allikas: AFP / Scanpix

Eesti näeb oma strateegilise põhieesmärgina suhetes Ameerika Ühendriikidega tagada USA aktiivne osalus ja seotus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides.

"USA on ainus Eesti ühiskonnakorralduse aluseks olevaid põhiväärtuseid jagav riik, kellel on piisavalt sõjalist, poliitilist ja majanduslikku jõudu, et vajadusel ka üksi Eestit ohustada võivaid rünnakuid tõrjuda. Seetõttu on kahepoolne suhe USA-ga Eesti julgeolekule unikaalse tähtsusega ning USA-poliitika Eestile oluline eelkõige julgeolekupoliitilisest vaatenurgast," seisab neljapäeval valitsuskabinetile esitatud memorandumis.

Dokumendis esitatud hetkeolukorra kirjeldus möönab transatlantiliste suhete jahenemist, mille kõige tõsisem ilming on Euroopas vähenev usk USA julgeolekugarantiide poliitilise püsivuse suhtes. "Seisukohad, mis seavad kahtluse alla seniste formaliseeritud julgeolekugarantiide mõistlikkuse, on USA-s veel vähemuses, kuid mitte enam marginaalsed. Koosmõjus muude erimeelsustega on kasvav ebakindlus USA julgeolekugarantii püsivuse osas sundinud mitmeid Euroopa riigijuhte otsima NATO-keskse julgeolekulahenduse kõrvale alternatiive, mis perspektiivis omab transatlantilistele suhetele olulist nõrgestavat mõju," lisatakse samas.

Memorandum toob välja ka USA ja Euroopa Liidu suhete madalseisu, mis väljendub nii kaubandus-alastes erimeelsustes kui ka näiteks suhtumises Iraani tuumaleppesse.

Kuna transatlantiliste suhete nõrgenemine ohustab esmajärjekorras just väikseid riike perifeerias, siis on USA osaluse jätkumine Euroopa julgeoleku tagamises elulise tähtsusega, rõhutab välisministeeriumi koostatud memorandum.

Samas toob dokument välja ka USA rivaliteedi Hiina ja Venemaaga, milles Washington võib Euroopat vajada, kui see käitub usaldusväärse ja panustamisvõimelise liitlasena. "Eesti huvides on Euroopa sellist kuvandit toetada, ning pingutada ka selle nimel, et Euroopa tegevus Venemaa-ohuga tegelemisel, sealhulgas sanktsioonide osas, ameeriklastele USA pingutustest väiksem ei paistaks," seisab dokumendis.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolseid suhteid hindab memorandum headeks, kuid möönab, et välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimine ja koostöös elluviimine toimub vaid üksikutes valdkondlikes teemades.

"Meie regiooni julgeolekut puudutavates küsimustes ei ole Eesti ja Ameerika vahel käimas strateegilist ja püsivat poliitikakujundamisele suunatud arutelu," seisab memorandumis. "Eestiga toimuvaid tipptaseme kohtumisi käsitlevad ameeriklased enamasti viisakuskohtumistena, mida eelistatakse lihtsuse huvides viia läbi kolme Balti riigiga korraga ja sisu mõttes pealiskaudselt ning järelmiteta."

Suhete arendamiseks soovitatakse sisukamat dialoogi

Olukorra muutmiseks soovitab välisministeerium viia Eesti ja USA julgeolekudialoog senisest sisukamale tasemele. Selleks on vajalik kõrgetasemelisi visiite paremini ette valmistada, et neid sisukamaks julgeoleku-dialoogiks kasutada, kuid lisaks tuleb Eesti vaateid ja sõnumit tutvustada võimalikult paljudele USA otsustajatele. "Seetõttu on vajalikud suhtlus Kongressi ja mõttekodadega, administratsiooni ametnike ja ajakirjanikega, kusjuures eriti kasulikud on need võimalused, kus USA esindajad külastavad Eestit," seisab memorandumis.

Suhete tugevdamise ja poliitilise dialoogi sisukamaks muutmise ühe võimalusena nähakse ka Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse aastatel 2020-2021 ning 2020. aasta suvel Eestis toimuvat Kolme mere initsiatiivi tippkohtumist. Memorandumis lubatakse korraldada USA-ga erinevatel tasanditel poliitilisi konsultatsioone ÜRO Julgeolekunõukogu teemadel. 

Eesti huvides on ka hoida juba toimivaid kahepoolseid kontakte USA-ga küber- ja digiteemadel, arengukoostöö küsimustes ja õiguskaitseorganite vahel ning samuti edendada majandusshteid. "Ühtlasi on vajalik, et lahenduse leiaks juba mõnda aega päevakorral olnud USA saatkonna uue hoone rajamise kinnisvaraküsimus Tallinnas," rõhutab memorandum.

Kriitilise tähtsusega küsimusena nimetab dokument Eesti juba saavutatud maine hoidmist ja positiivse nähtavuse suurendamist nii riigi kui üksikisikute tasandil.

"Meid nähakse USA-s valdavalt kui edukat demokraatiat, kes täidab omale võetud kohustusi, suhtub julgeolekusse tõsiselt ning kes on suutnud lühikese ajaga ehitada üles moodsa ja toimiva digitaalriigi," seisab memorandumis.

Eesmärgiks koostada USA-ga Balti regiooni kaitsestrateegia

Järgmise kolme aasta kaitsepoliitika eesmärkidest nimetab memorandum esimesena regulaarse strateegilise tasandi dialoogi käivitamist julgeoleku- ja kaitsepoliitilistest küsimustes USA ning Eesti või kõigi kolme Balti riigi vahel, et töötada välja ühine strateegia Balti regiooni heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks. Lisaks soovitakse Eesti-USA julgeolekukoostöö plaani aastateks 2019-2024 ellurakendamise kava kokku leppimist; USA sõjaliste üksuste regulaarset panust ja kaasatust õppustesse, mis harjutaks eksisteerivate plaanide alusel kollektiivkaitse operatsioone Balti regioonis; planeerimisalase koordinatsiooni süvendamist USA, NATO ja Balti riikide vahel, sealhulgas regulaarsete lauaõppuste korraldamist plaanide rakendamiseks.

Memorandumis soovitab taotleda USA julgeolekuabi pikaajalist ja etteennustatavat jätkumist vähemalt praegusel tasemel ehk umbes 10 protsenti Eesti kaitse-eelarvest kaitseväe võimearenduse toetamiseks; saavutada USA tugev toetus NATO õhukaitse tugevdamisele Balti riikides, sealhulgas NATO õhuturbelt õhukaitsele kiireks üleminekuks vajalike ettevalmistuste tegemisel; taotleda USA Euroopas asuvate vägede regulaarset koostegutsemist Balti riikides, sealhulgas kaitse- ja heidutushoiaku nähtavaks tugevdamiseks; töötada koostöös USA-ga välja liitlaste praeguse maismaa-kohaloleku kõrval ka õhu- ja merelise kohaloleku poliitika Balti riikides ja Läänemeres ning kindlustada USA regulaarne osalus vähemalt ühes sõjalise kohaloleku formaadis selliselt, et USA panus oleks integreeritud kohalikesse vägedesse ja sõdimisvõimeline.

Transatlantiliste suhete tugevdamiseks soovitab memorandum tegevusi, mis aitaks leevendada USA ja Euroopa vahelisi pingeid, Venemaa suunal aga seniste sanktsioonide taseme hoidmist ning jälgida, et maailmapoliitika- või relvastuskontrolli-alased kokkulepped Venemaaga ei nõrgestaks Läänemere piirkonna julgeolekut. Samas soovitatakse ka toetada Washingtonis kommunismiohvrite muuseumi rajamist, mis tutvustaks Nõukogude Liidu kuritegusid.

Samuti näeb dokument ette tegevusi Eesti kui tõsiseltvõetava partneri kuvandi tugevdamiseks - selleks erinevate seminaride ja visiitide korraldamist, Balti uuringute keskuse rajamist mõnda USA ülikooli, vähemalt ühe meie regiooni julgeolekut puudutava raporti koostamist aastas mõne USA mõttekoja poolt, ühe suure julgeolekukonverentsi sponsoreerimist aastas. Lisaks soovitatakse kaaluda Eesti saatkonda Washingtoni ühe täiendava diplomaadi saatmist, kes hakkaks katma küber- ja mandusteemasid ning vahetusdiplomaadi lähetamist USA välisministeeriumi juurde.

Rahalise kulu suuruseks täiendavate sammude astumisel näeb memorandum ette 1,05 miljonit eurot aastas.

Välisminister Urmas Reinsalu lubas ametisse saades, et laseb ministeeriumil koostada ettepanekute paketi Eesti sidemete tugevdamiseks Ameerika Ühendriikidega.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: