Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

ERR Washingtonis | Kaljulaid: Trump tahtis ülevaadet Eesti kaitsekulutustest

Foto: RS/MPI/Capital Pictures/Scanpix

President Kersti Kaljulaidi sõnul tahtis USA president Donald Trump teisipäevasel kohtumisel põhjalikku ülevaadet Balti riikide kulutustest kaitsevaldkonda.

Trump tänas kohtumisel Balti riike eelkõige selle eest, et need riigid panustavad kaitsevaldkonda kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), vahendas "Aktuaalne kaamera".

Trump rõhutas, et NATO eelarve on pärast tema ametisseastumist oluliselt suurenenud.

"Pärast minu ametisseastumist on riigid, kes varem ei kulutanud, maksnud mitu miljardit dollarit rohkem ning ausalt öeldes, nad peavad veel rohkem maksma.
Nad peavad veel rohkem maksma," rääkis Trump pressikonverentsil.

Kaljulaidi sõnul tahtis Trump ülevaadet Balti riikide kaitsekulutustest.

"President Trump tahtis saada väga põhjalikku ülevaadet sellest, kui palju meie kulutame. Ta juhtis tähelepanu, et Poola kulutab oluliselt üle kahe protsendi, Ameerika Ühendriigid isegi neli protsenti. Ta loodab, et /.../ kaks protsenti võiks olla pigem see miinimum, millest räägitakse ja et teised Euroopa riigid kulutaksid ka veelgi rohkem," rääkis Kaljulaid "Aktuaalsele kaamerale".

Lisaks võtsid presidendid kohtumisel vastu julgeolekudeklaratsiooni, milles kinnitati veelkord, et USA eraldab Balti riikidele 170 miljonit dollarit väljaõppe- ja varustusprogrammideks ning laskemoona hankimiseks. Samuti mainiti deklaratsioonis õhutõrjet.

"Me kogu aeg räägime sellest, mida võiks teha selleks, et kaitse oleks usutav - ei taha üleinvesteerida, aga kindlasti me seisame selle eest, et ka need väed, NATO väed, kes täna on Balti riikides ja Poolas, tunneksid end turvaliselt. Õhukaitse on oluline element," ütles Kaljulaid.

Balti riikide julgeolekuga seoses räägiti ka Venemaast, kuigi hiljem toimunud pressikonverentsil üritati esialgu Venemaa mainimist vältida. ERR küsis Trumpilt tema suhtlemise kohta Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Ma arvan, et mul võib olla Venemaaga ja president Putiniga hea suhe ja kui nii oleks, siis see oleks hea asi. Samas on suur võimalus, et seda ei juhtu. Kes teab?" vastas Trump.

Trump rõhutas, et keegi ei ole Venemaaga olnud karmim kui tema. Ta tõi näiteks, et USA saatis pärast Suurbritannia närvigaasirünnakut välja oluliselt rohkem diplomaate kui Euroopa Liidu suurriigid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: