Riik Tartu Maarja kiriku taastamiseks eraldi raha ei anna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu Maarja kirik 1880. aastal
Tartu Maarja kirik 1880. aastal Autor/allikas: Tartu Maarja kogudus

Riik ei anna Tartu Maarja kiriku taastamiseks eraldi raha ning soovitab EELK-l kiriku taastamist rahastada hoopis sellest 6,8 miljonist, mille riik plaanib anda kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Tartu linnapea, Maarja kiriku SA nõukogu esimees Urmas Klaas ning EELK Tartu Maarja koguduse juhatuse esimees Lea Saar saatsid jaanuaris valitsusele taotluse, et see eraldaks Maarja kiriku taastamiseks 4,19 miljonit eurot.

Kultuuriminister Indrek Saar teatas vastuses, et riigi poolt on ettevalmistamisel täiendava toetuse eraldamine Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule 6,8 miljoni euro ulatuses ning kiriku taastamist võiks rahastada hoopis sellest.

"Juhul kui EELK peab Maarja kiriku taastamist oluliseks, siis oleks igati põhjendatud, et sellest summast leiaks toetamist ka Maarja kiriku taastamine," kirjutas kultuuriminister vastuseks.

EELK peapiiskop Urmas Viilma on varem avaldanud, et 6,8 miljonist läheks kaks miljonit Tallinna Toomkiriku restaureerimiseks ja 1,2 miljonit Mustamäe ja teiste sakraalhoonete ehitamiseks ja renoveerimiseks. Ülejäänud pea 3,6 miljonit eurot läheks oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja misjonitööga ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning investeeringuteks.

Tartu Maarja kiriku taastamise rahastamist eraldatavast 6,8 miljonist kiriku enda plaanides pole olnud.

Maarja kiriku taastamise kogumaksumus on ca 5,06 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tartu linn toetab kiriku taastamist ca 700 000 euroga, annetustest ja muudest toetustest koosnev omafinantseering on ca 170 000 eurot.

Aastal 1842 valminud Maarja kirik sai tuntuks seoses laulupidudega, koguduse õpetaja Adalbert Hugo­ Willigerode oli esimese laulupeo peakomisjoni esimees.

Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani.

Kogudus sai kirikuhoone tagasi 2008. aastal, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. 2003. aastal loodi Tartu Maarja Kiriku SA eesmärgiga taastada Tartu Maarja kirik. Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme on plaanis taastatada endisel kujul. Maarja kiriku taastamise arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid ideekavand märgusõnaga "Noa".

 

Tartu Maarja kirik. Autor: Margus Ansu/Tartu Postimees/Scanpix

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: