EKI: majanduse seis on hea, aga toidukorv pole kunagi varem nii kallis olnud ({{commentsTotal}})

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles esimese kvartali majandusseisu uuringut tutvustades, et eksperdid hindavad olukorda heaks ja ka kuue kuu prognoos on positiivne, kuid ühtlasi on hinnatõus olnud selline, et põhitoidukaupade korv on kallim kui kunagi varem.

EKI kogub andmeid põhitoidukaupade korvi kohta alates 1993. aastast igas kvartalis - tegu pole mitte kogu ostukorvi, vaid põhitoiduainetega, millest on võimalik neljaliikmelisel perel ära elada - ning märtsis oli selle maksumus rekordtasemel, 75 eurot.

"Nii kallis pole see kunagi olnud," lausus Josing.

Ta ütles, et ekspertide hinnang Eesti majandusele on praegu üksmeelne: kõik ütlevad, et seis on hea ning ühtlasi prognoosivad soodsa olukorra jätkumist ka edasiseks kuueks kuuks.

Josingu sõnul olid ekspordinumbrid aasta esimestel kuudel väga head ning kõigil Eesti suurematel ekspordipartneritel läheb hästi.

"Soomes oli aastaid väga raske majandusseisakust välja tulla, olukorda hinnati halvaks 2014., 2015. ja 2016. aastal. Soome majandusolud on väga kiiresti paranenud ja majanduskliima isegi natuke paremas seisus kui Eestis," rääkis konjunktuuriinstituudi juht, kelle sõnul on hea ka Rootsi majandusseis.

Põhiprobleem on hea tööjõu puudus

Eesti majanduse probleemidena tõi Josing välja, et ettevõtjad kurdavad IT-spetsialistide, heade rahvusvaheliste juhtide ja finantsjuhtide puudust.

"Iga ettevõtja võib loetleda ka väga palju konkreetsemaid erialasid, kus head tööjõudu on raske leida. See probleem on praegu ja ka lähiaastatel üks valusamaid. Mida veel nimetatakse: innovatsioon on vähene. Investeeringud on hakanud kasvama, aga kipuvad rohkem olema kinnisvarainvesteeringud," loetles ta.

Eesti jääb rahvusvahelisest tasemest maha tööstuse, automatiseerimise ja robotite kasutamise poolest. Lisaks nimetas Josing rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust, mille taga on näiteks ettevõtjatele muret tegema hakanud maksumäärad.

Suure majandustõusu taga on erinevaid majandussektoreid vaadates olnud ka ehitus, mis aastaid nõudluspuuduse all kannatas. Ehitusettevõtjatel on Josingu sõnul praegu käes nelja kuu portfell ehk sama nagu eelmisel aastal. Tänavuse aasta esimese kvartali eripära on aga see, et päris paljud ehitusettevõtjad nurisesid ilmastikuolude üle. Ehitus on EKI direktori sõnul suhteliselt kallis, kuid läheb veelgi kallimaks.

Samuti pressikonverentsil osalenud ettevõtlusminister Urve Palo ütles, et ehitusturul ei ole buumi, vaid seal on normaalsed ajad. Kuigi valitsuse korterelamute programmi on kritiseeritud, et see ei ole suure majanduskasvu tingimustes mõistlik, märkis minister, et kui majandus hakkab langema, on juba hilja elamufondi turgutada.

"Siis ei ole kortereid vaja, neid on vaja praegu," põhjendas ta ja lisas, et valitsus ei rahasta üürimaju sadade miljonitega ning võrreldes ehitusturu mahuga on selle investeeringu maht väga väike.

Kaubanduskeskuste võidujooksul on tagajärjed

Üks indikaator, mis on uuringu järgi allapoole pikaajalist keskmist, on Josingu sõnul kaubanduse kindlustunne.

"Mõnes mõttes võib see olla üllatav - kui tarbijate usaldus on hea ja sissetulekud suurenevad, ostud head, miks siis kaubanduses pole kindlustunne kõige parem - siin on taustal väga palju erinevaid tegureid," rääkis ta.

"Hinnatõus on muutnud Eesti tarbijad kauplustes palju valivamaks /.../ Teine asi on e-kaubanduse kiire kasv - alati on tarbijal valida, kas osta internetist. Kolmas tegur on piiriostud, mis lõunapool kaubandusvõrku mõjutavad, sest Lätist tuuakse ka paljusid teisi kaupu, ja neljas asi on kindlasti kaubanduse enda väga ulatuslik laienemine," selgitas konjunktuuriinstituudi juht.

Josing selgitas, et üha uute kaubanduskeskuste avamise tõttu on kaubanduspind tarbija kohta Eestis väga suur ning suured keskused ei konkureeri väikepoodidega, vaid omavahel. "Kaubandusel on selles võidujooksus palju mõtlemiskohta," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: