Veebruaris kasvas eksport aastaga 15 protsenti, import 13 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Muuga sadam.
Muuga sadam. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaupade eksport suurenes veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 15 protsenti ja import 13 protsenti.

Oluliselt kasvas eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse ja kõige enam eksporditi mineraalseid tooteid (kütused ja kütuselisandid), teatas statistikaamet.

2018. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 93 miljonit eurot (2017. aasta veebruaris 100 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid veebruaris Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (11 protsenti) ja Läti (kaheksa protsenti).

Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid (töötlemata puit, okaspuidust uksed ja aknad), Lätti transpordivahendeid (sõiduautod) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kange alkohol, õlu, nisu).
Eksport suurenes enim Singapuri (28 miljonit eurot), Saksamaale (23 miljonit eurot) ja Suurbritanniasse (21 miljonit eurot). Kasvas mineraalsete toodete väljavedu Singapuri ja Suurbritanniasse ning elektriseadmete väljavedu Saksamaale. Eksport vähenes enim Hollandisse (20 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi veebruaris enim mineraalseid tooteid (16 protsenti kogu kaupade ekspordist), elektriseadmeid (15 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti).

Viimati ületas mineraalsete toodete eksport elektriseadmete väljavedu 2011. aastal. Enim suurenes mineraalsete toodete (70 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate ja elektriseadmete (mõlemad 12 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes mitmesuguste tööstustoodete (üheksa miljonit eurot) eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta veebruaris 74 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14 protsenti ja reeksport 18 protsenti.

Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, kütuselisandid), metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (oder, raps) väljavedu. Samal ajal vähenes enim mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, valgustid) eksport.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Rootsist (10 protsenti).
Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid.

Kõige rohkem suurenes import Valgevenest (30 miljonit eurot ehk ligi kuus korda), Soomest (25 miljonit eurot) ja Lätist (21 miljonit eurot). Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid), Soomest elektriseadmeid ning Lätist metalli ja metalltooteid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (14 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning mehaanilisi masinaid (12 protsenti). Enim suurenes mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete (mõlemad 32 miljonit eurot) ning transpordivahendite (21 miljonit eurot) sissevedu.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aasta veebruaris võrreldes 2017. aasta sama kuuga kaks protsenti ja impordi mahuindeks 10 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: