Toidukorv kallines aastaga kuus protsenti ({{commentsTotal}})

Ostukorv.
Ostukorv. Autor/allikas: ERR

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel suurenesid toidukulud tänavu juunis võrreldes aastataguse ajaga kuus protsenti.

EKI uuringust selgus, et toidukorv maksis juunis 76.23 eurot ning on märtsiga võrreldes 1,4 protsenti (1,04 eurot) kallim.

Võrreldes märtsiga kallinesid enim puuvili ja kala, odavnesid või, juurvili ja kanamunad.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 27 protsenti kogu neljaliikmelise pere ühe nädala toidukorvi maksumusest.

Aastaga on EKI toidukorv kallinenud kuus protsenti ehk 4,33 eurot. Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 7,3 protsenti kallimad. Või kallines aastaga 22 protsenti, koor 8,9, piimkeefir 3 ja kohupiim 1,4 protsenti. Juustu ostukulud olid sendi võrra väiksemad kui 2017. aasta juunis.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2018. aasta juunis aastatagusest 4,2 protsenti suurem. Värske liha kallines 5,9 protsenti, hakkliha 4 ja suitsulihatooted 3,6, keeduvorst odavnes 0,5 protsenti.

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused suurenesid aastaga 28,8 protsenti. Kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis olid 12,2 ja õunte ostukulud 67,7 protsenti suuremad kui aasta tagasi. Juurvilja hind oli aastatagusest 0,8 protsenti väiksem.

Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis suurenesid aastavõrdluses 12 sendi võrra. Kulutused kalale on aastaga vähenenud 6,8 protsenti. Kanamunade ostukulud toidukorvis suurenesid 24 protsenti. Margariini hind tõusis aastavõrdluses 8,3, limonaadil 7,1, teel 1,1 ja kondiitritoodetel 0,1 protsenti. Kohvi ostukulud olid 1,9 protsenti väiksemad.

EKI hinnangul võib toidukorv kallineda tänavu kolmandas kvartalis 1,5 protsenti.

Kange salaalkoholi turg on suurenenud

Eesti eelmise aasta alkoholiturgu iseloomustab nii tootmis- kui ka väliskaubandusmahtude oluline vähenemine. Märgatavalt on langenud alkoholi siseriiklik müük, kuid tulenevalt Läti piirikaubandusest ei ole see elanike alkoholitarbimist vähendanud.

EKI andmetel on kange salaalkoholi turg suurenenud Lätist toodud jookide edasimüümise läbi.

Mullu vähenes peaaegu kõikide alkohoolsete jookide toodang, välja arvatud lahjad alkohoolsed joogid, mille tootmine suurenes üheksa protsenti. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2017. aastal 12,1 miljonit liitrit, mida oli 28 protsenti vähem kui aasta varem. Langesid kõikide kangete jookide tootmismahud peale viski, mille tootmine kasvas 23 protsenti. Viina tootmine vähenes rohkem kui kolmandiku võrra (38%), likööri tootmine vähenes kuus protsenti, brändi (konjaki) tootmine 41 ja rummi tootmine kaks protsenti.

Õlletoodang moodustas 2017. aastal 136,9 miljonit liitrit, mida oli kolm protsenti vähem kui aasta tagasi. Õlle väiksema toodangu põhjus oli nõudluse langus siseturul ja sellest tulenev müügimahtude vähenemine.

Kangeid alkohoolseid jooke müüdi mullu Eestis 13,4 miljonit liitrit ehk 23 protsenti vähem kui aasta tagasi. Viina müük vähenes veelgi enam - 27 protsenti. Õlut müüdi 2017. aastal 103,3 miljonit liitrit ehk 15 protsenti vähem kui aasta varem. Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi 27,9 miljonit liitrit ehk 21 protsenti vähem.

Küsitluse järgi oli eelmisel aastal illegaalset alkoholi ostnud viis protsenti kõigist alkoholitarbijatest (2016. aastal kolm protsenti).

Kui eelnevatel aastatel on illegaalse alkoholi ostjate osakaal püsinud stabiilsena kolme-nelja protsendi piirides kõigist alkoholitarbijatest, siis 2017. aastal toimus suurenemine. Üheks peamiseks põhjuseks on EKI hinnangul Lätist ostetud alkoholi edasimüümine. Nii näitasid küsitlustulemused, et Lätist alkoholi ostnud inimestest 24 protsenti ostis alkoholi kaasa kellegi tellimuse täitmiseks ning 0,5 protsenti oli toonud Lätist alkoholi edasimüümise eesmärgil.

Võrreldes 2016. aastaga suurenes alkoholi tellimise peale kaasaostnute osakaal seitsme protsendipunkti võrra.

Kõige enam mõjutab salaalkoholi ostmist selle madalam hinnatase võrreldes legaalse alkoholiga.

Tulenevalt sellest, et kange alkoholi aktsiis Eestis ei tõusnud mullu enam nii palju kui kahel eelneval aastal, langes mõnevõrra kange alkoholi jaehindade kasvutempo.

Kangete jookide ostmine Lätist kolmekordistus

Kui Eesti elanike alkoholitarbimine alates 2013. aastast järjest vähenes, siis 2017. aastal tarbimise langustrend peatus. Alkohoolsetest jookidest vähenes vaid kange alkoholi tarbimine (3%).

Tarbimist mõjutasid välismaalt, põhiliselt Lätist ostetud varasemast märgatavalt suuremad alkohoolsete jookide kogused. Kangete jookide (sh viina) Lätist ostetud kogused aastaga kolmekordistusid.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: