Kaubad olid 2017. aasta jaanuariga võrreldes 4,4 ja teenused 1,8 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 7,5 ja vabalt kujunevad hinnad 2,4 protsenti.

2017. aasta jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogutõusust ligi 40 protsenti. Piim, piimatooted ja munad on kallinenud 6,4, puuvili 13,3 ja köögivili 11,5 protsenti.

Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust üle viiendiku, millest omakorda poole andis 23,8 protsenti kallinenud õlu.

Mootorikütus andis kogutõusust samuti viiendiku. Bensiin oli 12,8 ja diislikütus 12,1 protsenti kallim kui möödunud aasta jaanuaris.

Aastataguse ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud munad (38 protsenti), või (33 protsenti) ja kartul (24 protsenti).

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2018. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2017. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2017. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2017.