Indiast pärit e-resident asutas Eestisse diplomiveskist libaülikooli ({{commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis kodulehelt

„Pealtnägija” avastas, et Tallinnasse registreeritud ja kõlava nimega laiapõhjalist haridust lubav rahvusvaheline õppeasutus on tegelikult Indiast pärit e-residendi asutatud libaülikool, mis tegutseb diplomiveskina. E-residendina Eestisse firma asutanu pole aga ise kunagi Eestis käinudki.

Paberi peal näeb kirjade järgi Tallinnas Sakala tänaval asuv European College of Professional Studies and Research muljetavaldav välja – õpet arhitektuurist arstiteaduseni lubav väidetav ülikool loetleb oma kodulehel rahvusvahelisi õppejõude ja professoreid ning reklaamib Eestis õppimist, väites, et teeb koostööd teiste kõrgkoolidega ning omab koolitusluba, mis lubab neil pakkuda kraade bakalaureusest doktorini.

Õppetasu väidetavas ülikoolis on kopsakas: semester bakalaureuseõppes veidi alla 2000 euro, magistrantuuris ja doktorantuuris üle 3000 euro. Kogu õppetöö toimub kirjade järgi e-õppe vormis ehk üle interneti.

Äriregistri andmetel lõi ülikooliga samanimelise osaühingu läinud aasta oktoobris 30-aastane Indiast pärit Varun Gupta. Sama nimega mees on ka ülikooli koduleheküljel, kus tema vastutusalaks on märgitud finantsid. Varun Gupta ise ei viibi Eestis, vaid on e-resident, kes sai Eesti riigilt virtuaalse isikutunnistuse kuu enne ülikoolifirma asutamist.

Õppeasutuse kodulehel leidub ainult üks telefoninumber, millele vastab aga hindikeelne automaatvastaja.

Asjatundjad kinnitavadki, et tegemist pole ülikooli, vaid selge petuskeemiga, mis müüb diplomeid, õpet ennast pakkumata.

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere teatas pärast ülikooli kodulehega tutvumist lühidalt, et tegemist on pettusega. „See diplomivabriku tegija varastab ja müüb meie reputatsiooni. Pätid on ikka politseinikest ühe sammu võrra ees ja kui on nõudlust millegi järele, siis leidub inimene, kes selle täidab ja küsib selle eest raha.”

Soomere selgitusel on Eestis väljastatud diplom hinnaline, kuivõrd meie haridusel on kõrge maine. Kasahstani või Mongoolia välja antud ülikoolidiplomil sama kõrget kaalu poleks, usub Soomere.

Näiteks ülikooli väidetavat rektorit Google ei tunne.

„Rektorit ei eksisteeri Google'i otsingumootori alusel mujal kui selles ülikoolis. Tal ei ole ajalugu, mis võib tähendada kahte asja: kas ta on ajaloota inimene, kes pole mitte midagi teinud, või pole seda inimest olemas,” hindab Soomere.

Sihtasutuse Archimedes all tegutseva ENIC/NARIC keskuse töö on akadeemiliste diplomite õigsuse tuvastamine. Keskuse juhataja hindab ka naeratavate fotodega üles loetletud professorid ja õppejõud tõenäoliselt väljamõelduiks.

„Arvata on, et selliseid inimesi reaalselt ei eksisteeri, et need on väljamõeldud ja fabritseeritud inimesed ja fotod on võetud kuskilt internetist ja mis iganes kanalitest. Seal need loetletud nimed naeratavate nägudega on väga tüüpiline sellisele diplomiveskile,” kommenteeris Eesti ENIC/NARIC keskuse juhataja Gunnar Vaht.

Ükski nimetatud professor või teadlane pole avaldanud teadustöid, mis oleks teaduslikes andmebaasides registreeritud. Lisaks on väidetavalt jaanuaris tegevust alustanud ülikoolil kodulehe andmetel juba vilistlased, kes sealset õpet kiidavad.

Kokku ei lähe ka foto ülikoolist selle kodulehel ja tegelik aadress, kuhu ettevõte on registreeritud. Sammastega ülikoolihoone asemel vaatab Sakala tänaval selle koha peal vastu kortermaja, mille asukad ülikoolist midagi ei tea. Küll aga asub sellel aadressil e-residentidele sissekirjutust pakkuv firma B2baltics consulting.

Firma esindaja kinnitusel on tegu täiesti legaalse teenusega, kus välismaalt tulevatele ettevõtjatele pakutakse füüsilist aadressi, mida e-residendid vajavad tegevuse alustamiseks. Sakala tänava 66-ruutmeetrisesse korterisse on sisse kirjutatud 95 ettevõtet, teiste seas ka libaülikooli pidaja, kes ise pole kunagi Eestis käinudki.

Varun Gupta vastas „Pealtnägijale” kirjalikult, et kodulehel olev info oli valesti mõistetav ja tegemist on hoopis konsultatsiooni- ja vahendusfirmaga, diplomeid väljastavat aga tegelikult hoopis ühe teise maa asutus, mistõttu pole tegemist pettusega. Teaduskraade pakkuva õppeasutuse koduleht on aga jätkuvalt üleval.

Korteriomanik aga teatas, et palus Varun Guptal oma ülikool tema aadressilt välja kirjutada.

Kuuldus kahtlasest õppeasutusest levib

Ka haridus- ja teadusministeeriumini on jõudnud vihje, et selle haridusasutusega pole kõik korras, ent signaal tuli hoopis Austriast.

„Selle Austria ülikooli poole tuli Eestist koostööpakkumine, kus teatati, et pöörduja on Eestis tunnustatud online-ülikool ja nad tahaksid teha Austria poolega koostööd ja Austria kolleegi väitel on nende logo ka selle Eestis tegutseva nö kõrgkooli veebilehel, kuigi nad ei ole selleks mingit luba andnud,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Kadak.

Ülikooli tegevuslubasid annab Eestis välja valitsus ja oli selge, et neil seda pole. Ehkki pole teada, kas ja kui palju on õnnestunud end ülikoolina reklaamival firmal võltsdiplomeid müüa, pöördus haridusministeerium märtsis politseisse. Politsei algataski menetluse.

„Tegime avalduse politseisse, kuna tegu on loata majandustegevusega ja tõenäoliselt ka pettuse või võltsimisega. Tegu ei ole ülikooliga, tegu on ilmselge petuskeemiga ja see on asi mida politsei peab uurima,” põhjendas Kadak.

Maailmas on selliseid diplomivabrikuid asjatundjate hinnangul tuhandeid. Peamine turg on arengumaade noored, kes vajavad diplomit selleks, et pääseda Euroopa või muu arenenud maailma tööturule.

„Nad saavad tekkida ikkagi seepärast, et nõudlus nende järele on See tähendab, et ostetakse sealt ja põhjus, miks ostetakse, on see, et väga paljudes riikides tööandjad või õppeasutused ei kontrolli, kus see diplom on saadud ega hakka ka uurima, kas see on reaalselt eksisteeriv ülikool või on see mitteakrediteeritud, koolitusloata õppeasutus,” põhjendas Eesti ENIC/NARIC keskuse juhataja Gunnar Vaht.

Teaduste Akadeemia president Soomere aga leiab, et diplomi autentsuse kontrollimine ongi keeruline.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: