Riik ei tea, kui paljud e-residendid pangakontodeta on jäänud ({{commentsTotal}})

Olukorras, kus e-residentidel on järjest keerulisem Eestis pangakontosid avada ning mõned on kogenud ka konto sulgemist, püüab riik oma e-residentide programmi päästa. Kui paljud e-residendid pankadest äraütleva vastuse on saanud, ei tea aga täpselt keegi.

Pangad on muutunud globaalse finantsturu riskide realiseerumisel ettevaatlikuks: järjest enam öeldakse nii e- kui mitteresidentidele, kes peavad oma tegevuseks Eestis pangakonto avama, ära. Kuna pankadele kehtib nõue oma klienti tunda, ei hakka nad alati riski võtma ning teinekord ütlevad pangad ära veel enne taustakontrolli, kui hindavad selle liialt keerukaks.

Hinnanguliselt moodustab musta raha liikumine panganduses kaks protsenti globaalse majanduse kogutoodangust.

"Eks teatavaid vihjeid, mis Danskes toimus, ja võib-olla mõnedes teistes krediidiasutustes samuti, annab selle mahu kohta, ja need mahud ei ole kahjuks väga väikesed olnud, ja seetõttu ka Finantsinspektsioon aastast 2014 rahapesu tõkestamise üheks oma prioriteediks on võtnud," ütleb Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

"Ega Eesti finantssektor ei tegutse isolatsioonis, ta on osa üleilmsest finantsvahendajate võrgustikust, ja kui meil siin riskid väga kõrgeks lähevad, siis on oht, et ühel hetkel meid lülitatakse sellest süsteemist välja ja seetõttu ei hävi ainult e-residendid, ainult mitteresidendid, vaid kogu Eesti majandus. Me ei taha siin majapidamisi sellega löögi alla panna," põhjendab Kessler pankadele esitatud nõudmisi, mis pole Eestis välja mõeldud, vaid mida rakendatakse samamoodi globaalselt.

See on pannud e-residendid nurisema: riik kutsus neid üles end äritegevuseks Eestis registreerima, ent nüüd ei õnnestu siin pangakontot avada.

"Ärme siin peatu ainult Eesti finantssektoril. Meil on Euroopa Liidul ühistrurg, e-reidendid on vabad valima endale neid teenuste osutajaid ja pigem seda tuleb võimaldada, et oleks konkurents, et siin saaks toimida," ütleb Kessler.

Et päästa pahaste e-residentide toel löögi alla sattunud riigi mainet, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) võtnud lahenduste otsimise oma südameasjaks.

"Tõenäoliselt põhjused on suhteliselt globaalsed. Globaalsed selles mõttes, et töö ja majanduse iseloom ongi muutnud, see on muutnud rohkem globaalsemaks. Ehk siis inimesed liiguvad, nende asukohta on raskem määrata ja ka nende raha päritolu on raskem määrata, mis on pankadele kõige olulisem teema üldse - kuidas tunda oma klienti," möönab ka majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. "Nii et taustaülevaate tegemine on pankadele kõige keerukam, ja siin me vaatame, kas riik oma andmebaasidega saab pankadele appi tulla, et teha seda tuvastamist kergemaks."

Muuhulgas püüab riik suunata e-residente alternatiivsete finantsteenuste kasutajateks või soovitab esimesest pangast saadud "ei" peale mitte heituda, vaid minna mõnda teise panka proovima. Näiteks enim e-residentide kontosid asub LHV pangas.

Kui palju võib olla äraütleva vastuse saanud e-residente, ei tea aga täpselt ei riik ega ka pangad. 

"Seda on väga-väga raske kommenteerida, kuna ükski pank pole selliseid numbreid välja öelnud. Pigem ma arvan, et need on ikkagi vähesed juhtumid," hindab pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul.

"Numbreid, otseselt niimoodi, kus me kindla peale saame väita, et see number on, meil ei ole. Aga me saame öelda, et need on kümnetes, mis puudutab välisinvestoreid ja veel suurem number, mis puudutab e-residente," ütleb ka Lubi. "See ei olegi nii oluline, kas see on tuhandetes või mitte. Nende numbrite puhul me saame rääkida, et see on suhteliselt suur arv, aga me üritame koos pankadega siis lahendust leida." 

Eestis tegutsevaid kommertspanku esindav pangaliit omakorda on koostanud ministeeriumile kirja mitmete ettepanekutega, milliseid lahendusi nad olukorrale näevad. Detailselt nad avalikkusega neid ettepanekuid veel jagada ei taha.

"Millised tegevused võiksid riigi poolt olla, et aidata panka rahapesu tõkestamisel kui ka siis e-residentide "tunne oma klienti"-printsiibi järgimisel," nimetab Aivar Paul ettepanekute sisu üldiselt.

Mitteresidendid aga on ja jäävad pankade jaoks alati kõrgema riskitasemega klientideks kui e-residendid.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: