"Suud puhtaks": milline on e-residentsuse tulevik?
Eesti riik on teinud üle 35 000 inimese õnnelikuks e-residendiks. Analüüs ütleb, et iga e-residentsusse investeeritud euro võiks tuua Eestile tagasi 101 eurot, kuid viimasel ajal koguneb e-residentsuse/programmi kohale üha murepilvi. Millist kasu e-asukad Eestile toovad? Miks tundub e-residentsuse tulevik tume? Sel teemal räägii kolmapäeval ETV-s suud puhtaks.
Eesti e-lipulaeva kohale on kogunenud murepilved, sest e-residentidel on raskusi Eesti pankades kontode avamisega. Karmid rahapesuvastased reeglid sunnivad panku kõigi mitteresidentidega kaasnevaid riske põhjalikult hindama.
Eesti Pangaliit on teinud rea ettepanekuid, kuidas riik saaks ise tõhustada e-residentide taustakontrolli, nentides samas, et suuremale hulgale e-residentidele Eesti pankades kontode loomine on igal juhul riskantne nii pangandusele kui riigile.
"Suud puhtaks saates" leiti, et põhjalik kontroll on tingimata vajalik, kuid riigi kontrolli suurendamine ei pruugi olukorda lahendada. Politsei- ja piirivalveameti ning pankade taustakontroll e-residentidele on nimelt olemuslikult erinev ja PPA tehtav taustakontroll ei anna pankadele vajalkku spetsiifilist informatsiooni.
Saate avalõigus rääkis PPA teabehaldusbüroo analüüsitalituse juht Toomas Kuuse e-residentluse taotlejatele tehtavast taustakontrollist.
Seda, millsed on pankade ja riigi mured e-residentide osas, ning millistena nähakse lahendusi, saab põhjalikumalt lugeda saate jooksul kirjutatud otseblogist.
Kaasa saate rääkida sotsiaalmeedias, kui lisate oma postitustele #suudpuhtaks ning avatud on ka artikli kommentaarium.
Toimetaja: Anette Parksepp
