Danske panga Eesti filiaal teenis Vene päritolu kahtlase raha pealt aastail 2009-2014 umbes 90 miljonit eurot. Finantsinspektsioon trahvis panka kolme väärteomenetluse peale kokku vähem kui 100 000 euro eest, sest lubatud trahvisumma maksimummäär on 32 000 eurot.

Kuna neid proportsioone arvestades võib kommertspankade motivatsioon rahapesu tõkestada jääda madalaks, on finantsinspektsioon teinud Danske panga juhtumi valguses rigiikogu õiguskomisjonile ettepaneku tõsta trahvimäärasid, viies need korrelatsiooni eurodirektiiviga, mis sätestab maksimumkaristused miljonitesse eurodesse.

Teise, algselt pangaliidu välja käidud meetmena, mida nüüd politsei- ja piirivalveamet (PPA) õiguskomisjonile tutvustas, on plaan kirjutada seaduseks tõendamiskohustuse ümberpööramine. Lihtsustatult tähendab see, et mitte pank ei peaks enam tõendama, et nende kaudu liikuv raha on kriminaalse päritoluga, vaid rahaliigutajale tekiks rahapuhtuse tõendamiskohustus. Sellega kaasneks riigil ka õigus must raha konfiskeerida.

"See meede poleks üldiselt rakenduv, millega panna igale rahaomanikule kohustus tõestada, mis teel on ta raha hangitud, vaid rakenduks kitsastel juhtudel, kui raha valdaja või omanik on ise oma tegevusega selle rahapesukahtluse tekitanud. Näiteks juhtudel, kus kasutatakse variisikuid või tankiste, varjatakse raha päritlolu, esitatakse pangale fiktiivseid või võltsitud dokumente jne," loetles PPA rahapesu tõkestamise büroo juhataja Madis Reimand.

Need kaks plaani võiksid sügiseks seaduseküpseks saada, kuid kuivõrd riigikogus on juba menetluses trahvimäärasid puudutav eelnõu, mis annab õiguse neid tõsta, võivad karistusmäärad tõusta enne, kui tõendamiskohustus muutub.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) ütles, et komisjoni liikmed teadvustasid probleemi, ent sisulised ettepanekud esitab siseministeerium neile nädala pärast, mistõttu konkreetsetest karistusmääradest juttu ei tulnud.

"Trahvid kommertspankadele pole piisavad ja pankadel pole motivatsiooni uurida raha päritolu. Muutuma peab juriidilise isiku vastutus, kui on rahapesujuhtum avastatud," kommenteeris Karilaid ERR-ile.

"Valgustamata päritolu raha liigub piiripunkti kaudu ka Eestist Venemaale, aga kuna tollideklaratsioonidel pole kohustust, kus peaks ära näitama, kust see pärit on, siis saabki see raha kontrollimatult liikuda," lisas ta. Karilaiu sõnul on piiripunkti kaudu liikunud Eestist Venemaale seetõttu iga-aastaselt kümneid miljoneid teadmata päritolu eurosid.

Pangaliit: direktiiv on täitmiseks

Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul ütles, et ega trahvimäärade tõstmine kommertspankadele meeldi, ent ega teha pole ka midagi.

"See on ikkagi direktiivist tulenev nõue ja me ei saa siin Eestis omale teistsuguseid reegleid endale teha. Kellele siis ikka meeldivad kõrgemad trahvid, aga direktiivi nõudeid tuleb täita," ütles Paul.

Tema hinnangul on pangad siiski väga motiveeritud rahapesuga võitlema, ent kuivõrd tegemist on suuresti hinnangulise alaga, mida lõpuni tõestada ja kontrollida on keeruline, siis sunnib see ettevaatusele.

"Näis, mismoodi seda tööriista siis kasutama hakatakse - see on edaspidi finantsinspektsiooni tööriistakastis, seega see vastutus langeb nende õlule, nad peavad seda siis mõistlikult ja õiglaselt käsutama," tõdes Paul.