E-residentide puhul on suurim probleem taustakontroll panganduses
E-residentsuse programm on samm õiges suunas, aga sellega kaasnenud probleemidele tuleb lahendus leida, ütlesid presidendi kutsel Kadrioru Jääkeldris kogunenud e-residentsusega seotud institutsioonide esindajad. Eelkõige on e-residentide puhul probleemiks tõusnud taustakontroll panganduses.
Rahvusvaheliste rahapesuskandaalide ja Euroopa Liidu karmide rahapesu tõkestamise reeglite taustal on ka Eesti pangad hakanud e-residentidele pangakontode avamist piirama ja sulgema olemasolevaid. Eesti seaduste kohaselt tuleb aga siin osaühingu asutamiseks sisse maksta osakapital 2500 eurot ainult Eesti pangakontole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me 27. augustiks püüame kaardistada teekaardi, mis tegeleb nii riskihaldusega, aga mitte ainult riskihaldusega, vaid vaatab uuesti üle need võimalused, mis meie ees seisavad, mida me saame e-residentsuse arendamiseks edasi teha," rääkis president Kersti Kaljulaid.
"Aktuaalne kaamera" küsis presidendilt arvamust justiitsministeeriumis valminud eelnõu kohta, mis võimaldaks välisinvestoritel edaspidi teha esmane sissemakse osaühingu asutamiseks mõnelt välismaiselt kontolt.
"See on väga praktiline, aga me täna ka natuke rääkisime, et kui siia ei tule ei käivet ega investeeringuid, siis jääb meie kasuks oma teenuste eksport - piltlikult öeldes äpi loome e-residentsuse platvormile. Kas see on lõpuni see, mida me tahame? Esialgu tundub see hea lahendus, kindlasti tuleb meile edaspidi pähe veel ideid, kuidas teha ikkagi nii, et reaalselt investeeringud ja raha tuleksid Eestisse," selgitas president.
Pangaliidu andmetel on siinsed pangad valmis konto avama kahele kolmandikule e-residentidest ja kahele kolmandikule nende poolt asutatud ettevõtetele.
"Tasub arutada, mida teha nende ühe kolmandikuga. Kas nad võiksid saada finantsteenuseid kuskilt mujalt või siis võikski riik olla veel valivam nende isikute valimisel ja mitte anda nii palju e-residentsuse kaarte välja," kommenteeris Eesti panga asepresident Madis Müller.
Ka e-residentsuse programmi tegevdirektor Kaspar Korjus oli pärast kohtumist positiivne ja ütles, et taustauuringuid tehakse aina enam ja aina enam teevad riik ja erasektor siin koostööd.
"Nii et infovahetus e-residentide puhul toimib. Ja versus see, kui sa ei ole e-resident, oled lihtsalt välismaalane ja Eestis, kui suuri riske see tegelikult riigile teeb, sest siis ei ole mitte mingit läbipaistvust. Läbi selle, just e-residentsuse platvormile saabki ehitada järjest rohkem sellist taustauuringut ja kontrolli ja neid üksteisega vahetada. Kõik siin olijad olid pigem optimistlikud, et see on võimalik ja seda järjest rohkem hakkame tegema," rääkis Korjus.
Ta lisas, et edaspidi on ka e-residentsuse turundamisel plaanis vaadata rohkem nende riikide poole, mis on Eestile tulusamad ja turvalisemad. Praeguse seisuga on väga populaarsed riigid näiteks Jaapan ja Lõuna-Korea.
Toimetaja: Merili Nael