Kotka: müüme e-residentsust natuke uhkemalt, kui kaup ise on ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

E-residentsuse programmi üks eeskõnelejaid Taavi Kotka tunnistab, et programm ei ole lõpuni küps ning jagub kohti, mis vajavad lihvimist.

Kolm ja pool aastat pärast e-residentsuse programmi käivitamist ei saa enamik inimesi ikka täpselt aru, mis see õieti on ja mis kasu sellest on. Seda enam, et üha sagedamini tuleb välja, kuidas e-residentsust kuritarvitatakse ning kriitikud hoiatavad koguni, et me muudame Eesti maksupetiste ja terroristide paradiisiks, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Taavi Kotka sõnul seisneb e-residentsus jätkuvalt selles, et Eesti annab välismaalastele võimaluse kasutada enda majandusruumi, oma õigussüsteemi. Ehk e-resident saab olla nii-öelda digitaalne eestlane ja kasutada kõiki neid teenuseid, mida meie enda inimesed ja ettevõtjad kasutavad, välja arvatud valimised.

Kui Eesti vastava programmi 2014 välja kuulutas, sai esimeseks e-residendiks tuntud briti ajakirjanik Edward Lucas. Tema järel on e-residentsuse kingiks saanud ka paljud maailma prominendid, nagu Jaapani peaminister Shinzo Abe, Saksa liidukantsler Angela Merkel, Briti prints Andrew ja India rikkaim mees Mukesh Ambani.

Üks värskeim liige selles klubis on Windowsi süsteemide looja Steve Sinofsky, kes avaldas mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias pildi Eesti e-residendi kaardist ja teatas, et taotles selle väljendamaks toetust, millelegi lahedale, mida Eesti teeb.

Samas, kui talt küsiti – mis on e-residentsus – vastas isegi maailmas tuntud IT-guru, et see on nagu off-shore, aga ilma advokaadita.

Taavi Kotka rõhutab, et e-residentsus kindlasti ei ole maksuparadiis ja seda on Eesti kõikidele e-residentidele väga kõlava häälega välja öelnud.

"Ehk siis maksud tuleb ikkagi maksta seal, kus väärtust on loodud. Me kindlasti ei ole maksuparadiis. Kui teine riik soovib teada, millised olid tema kodaniku käibed, siis meie maksu- ja tolliamet selle informatsiooni neile kindlasti välja annab," sõnas Kotka.

Kotka tunnistab, et programmi käivitamisel oli ainult üldine ettekujutus, kuhu see välja viib, aga seda tugevam oli tunne, et tegu on revolutsioonilise kontseptsiooniga. Nagu idufirmade puhul tihti, asi areneb töö käigus ja kasu ilmneb võib-olla aastate pärast.

Lihtsalt öeldes reklaamiti ideed algul, et kõik välismaalased saavad sisuliselt arvuti tagant lahkumata hakata Eesti e-residendiks ning nautida samu e-riigi teenuseid, millega meie siin harjunud oleme.

Selleks tuleb täita veebis ankeet, maksta 100 eurot riigilõivu ja – kui taustakontroll probleeme ei avasta – minna kaardile järgi ja and sõrmejäljed Eesti saatkonnas või mõnes muus 41 teeninduspunktis üle maailma.

Optimistlike prognooside kohaselt pidi lisanduma 10 miljonit e-residenti ja neile müüdavad lisateenused pidid tooma suurt kasu. Konsultatsioonifirma Deloitte arvutas koguni, et iga e-residentsuse programmi investeeritud euro peaks tagasi tooma 101 eurot.

Aga kui hea võimalus on e-residentsus ühele rahapesijale? "Mina ei üritaks, kui mina oleksin e-resident," vastab Kotka.

Kotka ütles, et esiteks on seal teatavad piirangud ning tõi näite, et e-resident saab oma kontolt ära viia igas kuus 20 000 eurot, kui ta on selle konto distantsilt avanud.

"Aastas saaks ta pesta 240 000 ühe miljoni pesemine võtaks aega neli viis aastat. Ma ütlen, et selleks on kindlasti väga palju lihtsamaid viise. E-residentsus ei ole mõeldud konkureerima Maltaga, Küprosega, Panamaga," ütles Kotka.

Politsei ja piirivalveamet ongi e-residentsuse ära võtnud üheksal isikul, teiste seas ka "Pealtnägija" paljastatud libaülikoolipidajal. Teine küsimärk on majanduslik kasu. Kui algul reklaamiti, et e-resident saab firma asutada tunni jooksul, siis päris nii lihtne see siiski ei ole.

Hetkel on e-residendid, kas asutanud või osanikud 5600 Eestis registreeritud ettevõttes. Põhjus, miks e-residendid seni vähe firmasid asutasid, on äriseadus ja pangad. Nimelt tuleb Eestis osaühingu asutamiseks sisse maksta osakapital 2500 eurot, aga ainult Eesti pangakontole.

Eestis tegutsevad pangad omakorda nõuavad, et isik ilmuks ise kohale ja võib ka siis keelduda – eriti kui tegu on kolmanda riigi kodanikuga.

Nii ongi viimase aja rahvusvaheliste rahapesuskandaalide ja üleüldise kruvide kinnikeeramise vaimus hakanud pangad juba olemasolevaid e-residentide kontosid sulgema. Isegi innovaatiline Transferwise ei ava hetkel e-residentide ettevõttetele pangakontosid.

Kotka ütles, et tänasel päeval ei ole süsteem kokku hakanud nii, et meie riiklikud registrid, meie pangad, meie raamatupidajad, meie audiitorid, kõik koos näeksid klienti kui ühte tervikut.

"Kui sa vaatad ainult panga vaatest, siis jah, selle e-residentsusega on kallis tegeleda. Kui sa vaatad seda ka raamatupidaja vaatest, audiitori vaatest, siis tuleb välja, et ei olegi nii kallis tegeleda. Ja ütleme ausalt, et kõik pangad ei pane neid kontosid kinni, pangad ikkagi valivad," selgitas Kotka.

Nii ongi olukord, kus mõned e-residendid on kasutanud tagaust: Soomes registreeritud finantsasutus Holvi registreerib elektroonse arveldusarve ka distantsilt ja mõnikord läheb see Eestis firma asutamisel läbi.

Kotka sõnul on seadus siinkohal pisut ebaselge. Mõned kohtunikuabid ütlevad, et see on okei, mõned on vastupidisel seisukohal. "Kokkuvõttes mina arvan üldse, et kogu 2500 euro kontole panemine ja järgmisel hetkel väljavõtmine on igandlik."

Küsimusele, kas õige kohtunikuabi juurde sattumine on loterii, vastas Kotka: "See on jälle näide sellest, et programm ei ole lõpuni küps. On neid kohti, mis vajavad lihvimist."

Reklaamides öeldu kohta, et ühe klikiga on võimalik luua firma, kuid reaalsuses tuleb tulla Eestisse kohale, vastas Kotka, et müüma peabki natuke uhkemalt, kui kaup ise on. "Projekt kindlasti ei ole veel lõpuni valmis ja ta peab küpsema ja ta peab arenema."

Veel reklaamitakse, kuidas digitaalsed nomaadid hakkavad sõltumata oma asukohast Eesti e-residentsust kasutama, siis tegelikult vajab iga Eestis registreeritud ettevõte füüsilist aadressi Eestis – näiteks kui kohtutäitur tahab saata tähitud kirja.

Mis omakorda on tekitanud äriharu, kus e-residentidele pakutakse sisuliselt postkastiteenust. Populaarsemad aadressid on näiteks Narva maantee 5 ja Sepapaja 6, kus on paberil sadu firmasid.

Kokkuvõtteks – erinevalt kuvandist on e-residendiks hakkamine ja selle kasutamine äris praegu üsna keeruline. Samas usuvad mitmed investorid selle potentsiaali tulevikus.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV, "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: