Praegu on e-residendid kas asutanud või osanikud umbes 5600 Eestis registreeritud ettevõttes. Põhjus, miks e-residendid seni vähe firmasid asutasid, on äriseadus ja pangad. Nimelt tuleb Eestis osaühingu asutamiseks sisse maksta osakapital 2500 eurot, aga ainult Eesti pangakontole.

Eestis tegutsevad pangad omakorda nõuavad, et inimene ilmuks ise kohale ja võib ka siis keelduda – eriti kui tegu on kolmanda riigi kodanikuga.

Nii ongi viimase aja rahvusvaheliste rahapesuskandaalide vaimus hakanud pangad juba olemasolevaid e-residentide kontosid sulgema.

Praegu valitseb olukord, kus mõned e-residendid on kasutanud tagaust: Soomes registreeritud finantsasutus Holvi registreerib elektroonse arveldusarve ka distantsilt ja mõnikord läheb see Eestis firma asutamisel läbi.

Eelmainitud takistustega on kaasnenud olukord, kus ühinguid, sealhulgas iduettevõtted, asutatakse hoopis välisriigis.

Justiitsministeerium on nüüd valmis saanud eelnõu, mis selle probleemi üritab kiirkorras lahendada, esitamata eelnevalt väljatöötamiskavatsust või kontseptsiooni.

"Probleem on ühiskonnas väga terav ning mõjutab oluliselt Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Seetõttu tuleb valitsuse hinnangul probleem kohe lahendada," seisab eelnõu seletuskirjas.

Maksekonto lubamine

Kui äriseadustiku muutmise eelnõu heakskiidu saab ning parlament selle seadusena vastu võtab, lihtsustub välisinvestorite jaoks Eesti osaühingu asutamine ja osaühingutesse investeerimine, mida võib edaspidi teha, kasutades välismaises pangas või makseasutuses avatud maksekontot.

Arvestades, et kõige rohkem e-residentide ettevõtteid on Euroopa majanduspiirkonna riikidest loodud Soomest ja Saksamaalt, siis võib mõju avalduda mõnevõrra rohkem just nende riikide krediidi- ja makseasutustele.

Muudatus ei puuduta aktsiaseltse, kuivõrd nende puhul on ka edaspidi vajalik Eesti väärtpaberikonto olemasolu.

Praegu on Eesti ettevõtetega seotud umbes 15 protsenti e-residentidest, kuid puuduvad andmed, kui paljude jaoks on takistuseks ettevõtte loomisel või olemasolevasse ettevõttesse investeerimisel Eesti pankades avatud pangaarve puudumine.

Arvestades üksnes e-residente, võib seadusemuudatuse võimalik sihtrühm ulatuda 10 000 inimeseni, samal ajal on koos teiste potentsiaalsete välisinvestoritega mõjutatute ring veelgi laiem.