Tartu ülikooli emeriitprofessori Marju Lauristini sõnul on Balti konverents väga vajalik, sest see annab eestlastele, lätlastele ja leedukatele võimaluse üksteist võrrelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lauristini paneelis üritati välja tuua põhjuseid, miks on Eesti ühiksond muutunud. Palju on küll saavutatud, kuid nüüd tuleb välja mõelda, kuhu edasi.

"Nüüd me oleme äkki selles olukorras, kus me tõsiselt tegeleme hoopis küsimusega, kas mõni harutee ei ole meil jäänud märkamata. Võib-olla me oleksime kuskilt pidanud tegema mingisuguseid teistsuguseid pöördeid. Me hakkame jälle tõsiselt rääkima väärtustest, mille nimel me kõike seda teeme," rääkis Lauristin.

Sarnased küsimused on õhus ka Eesti e-riigi arendamisel. E-residentsuse juht Kaspar Korjus leiab, et kui viimased paarkümmend aastat on Eesti digitaliseerunud, siis uus teekond on digitaalselt globaliseeruda.

"Tehnoloogia võimaldab olla täiesti piirideta. Eestil on võimalus näiteks e-residentidest vaadata talendikamad välja ja pakkuda neile näiteks viisat Eestisse või kes tahab, isegi residentsust. See on iga riigi enda teha, tähtis on see, et me ühendame rohkem inimesi, rohkem ettevõtteid Eestiga ja teeme Eestit suuremaks ja rikkamaks läbi selle," selgitas Korjus.

Välispoliitikas on Balti riikide kõrgendatud tähelepanu all Venemaa. Toronto ülikooli professori Andres Kaskampi hinnangul on idanaabriga suhteid parandada keeruline, kuigi aastaid on teatud välispoliitika ringkondades räägitud sellest, et eestlased peaksid võtma eeskuju soomlastest.

"Eesti valitsused, Eesti välisministrid on vahetevahel püüdnud midagi leplikumat ette võtta, aga see on alati ebaõnnestunud. Asi on ikka sellest, et see, mis Moskva peab oluliseks, on kõige tähtsam," rääkis Kasekamp.

Stanfordi ülikoolis toimuval Balti konverentsil teeb ettekande umbes 470 inimest. Lisaks on võimalik nautida erinevaid filme ja näituseid.