Irina Zelinskaja on 31-aastane ema, kes juhib 177 politsenikku, kellest enamik on mehed. Kolm aastat tagasi oleks naissoost ülemus olnud Ukraina politseis midagi ennekuulmatut. Politseis oli naisi vaid viis protsenti ja neist enamik töötas kontoris. Nüüd on nad eesliinil ja osa politsei täiesti uuest üksusest, mille ülesanne on võita tagasi üldsuse usaldus.

"Meie kultuuris on naine olnud alati kodukolde kaitsja. See võib kõlada äärmuslikult, kuid enamasti on see tõsi. Ma sain võimaluse minna kaasa uue reformiga ja töötada politseis. Ma mõistsin, et asun tööle süsteemi heaks, mis tahab meie maad muuta ja teha midagi head," selgitas Irina Zelinskaja ise.

Inimesed suhtlevad temaga, sest ta on sõbralik ja meeldib neile. Näib, et üldsus tõesti usaldab Irinat ning ta ise usub, et aitab kujundada ümber mainet altkäemaksu võtvast ja brutaalsest politseist, kes tappis Maidani rahutuste ajal kümneid relvastamata tsiviilisikud.

Irinal on otsene seos Ukraina-Venemaa konfliktiga, tema pere on pärit Donetskist. Vene separatistid piinasid tema venda seal üksnes Ukraina lipu heiskamise eest. Ukraina miilits pani venna viieks päevaks kongi istuma, käed raudus ja kalts ümber pea seotud. Pärast seda põgenes Irina pere Kiievisse ning just siis teatas valitsus patrullpolitsei loomisest. Irina oli üks esimesi sellega liitunud naistest.

Pärast seda põgenes tema pere Kiievisse ning just siis teatas valitsus patrullpolitsei loomisest. Irina oli üks esimesi sellega liitunud naistest, ehkki ta tunnistab, et temasse suhtutakse mõnikord siiani umbusaldusega.

Kindlasti muudavad aga Irina-taolised patrullpolitseinikud institutsiooni imagot. Sellele aitab kaasa asjaolu, et nad ei ole kohe politseina alustanud. Näiteks 30-aastane Oksana on endine pangatöötaja ja maadleja. 28-aastane Ilona oli varem aga lasteaiaõpetaja. Nüüd loodetakse, et naispolitseinike väljaõpetamine aitab vähendada perevägivalda, pannes ohvrid juhtumitest rääkima.

Perevägivald on Ukrainas tohutu probleem, mis puudutab enam kui pooli peresid. Paraku julgeb vaid kümnendik ohvritest kuriteost teatada. Lähisuhtevägivald kriminaliseeriti Ukrainas alles eelmisel aastal.

Ilona ja Oksana jaoks on üks suuremaid raskusi iganenud suhtumine ja pehmed seadused. Koduvägivalda peetakse pere siseasjaks. Siiski kutsutakse politseid järjest sagedamini koduvägivallajuhtumite peale välja - konfliktist räsitud maa idaosast saabuvad koju tagasi posttraumaatilise stressi sündroomiga sõdurid, kes joovad palju ja kipuvad siis vägivaldseks muutuma.

"See on raske. Inimesed ei kontrolli oma emotsioone ning võivad iga hetk muuta oma käitumist, mõtlemist ja muud. Paraku on meie seadustes ainsa karistusena ühiskondlik töö. See ei ole raske karistus ja inimesed ei karda seda. Seetõttu on meil raske," ütleb politseinik Oksana.

Naispolitseinikele õpetatakse perevägivallajuhtumite lahendamist Lääne taktika alusel ja nende tööl konfliktsituatsioonide lahendamisel on tulemust.

Nii, nagu on üllatav, et politseireformid põhinevad sool, lõhub steretüüpe ka nende reformide ellukutsuja, 26-aastane Ukraina asesiseminister Anastasia Dejeva. Ta on teinud karjääri ministeeriumis, millele kunagi allus miilits.

Vaatamata tublidele naispolitseinikele on Ukraina endiselt Euroopa kõige korrumpeerunum riik. Kriitikute arvates on Dejeva loonud lihtsalt uue politseijõu vanale kõrvale, mis tegutseb endisel viisil.

"Väga suurt korrakaitsesüsteemi ei saa muuta ühe päevaga," leiab aga Dejeva. "Asi pole ainult uues vormis ja naeratuses, sest kui me räägime patrullpolitseist, siis enne seda oli liikluspolitsei, mis oli kõige korrumpeerunum asutus. Patrullpolitseis korruptsiooni pole. Protsent ei ole ehk null, igas riigis on seda üks-kaks protsendi, kuid muutus on igal juhul suur. Arvan, et midagi on juba tehtud ja nüüd hakkab see toimima," pareerib Dejeva.

Ka Eesti politsei panustab Ukraina korrakaitse reformimisse ja koolitab arengukoostöö raames Tšernigivi oblasti kolleege. Veebruari lõpus käisid Lõuna prefektuuri politseinikud tutvumas Ukrainas oludega ja mais tulevad ukrainlased Eestisse.

Koostöö sihtgrupp on just patrullpolitsei: eestlased viivad läbi koolitusi ning jagavad kogemusi, kuidas parandada juhtimiskeskuse ja patrullide vahelist koostööd.