Keelatud võte: lennupiletit ostes võtavad kaupmehed endiselt kaarditasu ({{commentsTotal}})

Lennupiletite vahenduskeskkond Tickets.ee võtab jätkuvalt kaarditasu.
Lennupiletite vahenduskeskkond Tickets.ee võtab jätkuvalt kaarditasu. Autor/allikas: kuvatõmmis kodulehest

Tänavu jaanuarist ei tohi kaupmehed Euroopa Liidus enam ostu eest tasumiseks kasutatud krediit- või deebetkaardi eest lisatasu küsida, sõltumata sellest, kas kauba eest tasutakse tava- või e-poes. Ometi jätkavad näiteks mitmed lennupiletite vahendajad kaardimaksete eest mitmekümnetesse eurodesse ulatuvate lisatasude võtmist, seejuures erinevad lisatasud kaarditüübiti.

13. jaanuarist jõustunud Euroopa Liidu makseteenuste direktiiv tõi olulise muutuse elektroonilistes kanalites tehtavatesse maksetesse. Nimelt keelavad uued mängureeglid maksevahenditena kasutatavatelt krediit- ja deebetkaartidelt lisatasu küsimise, sõltumata sellest, kas teenuse eest tasutakse tava- või e-poes. See tähendab, et kauba või teenuse hind ei või muutuda vastavalt sellele, millist makseviisi klient kasutab. Ka Eesti on lisatasu võtmise keelanud.

See muutus mõjutab suuresti veebireisibüroode ehk piletivahendajate sissetulekut, kuivõrd kaarditasud olid nende peamiseks leivaks. Vahendajateni omakorda jõuavad tarbijad eeskätt soodsate lennupiletite otsingumootori Momondo kaudu, kes ise pileteid ei müü.

Läti lennufirma AirBaltic kaotas 5,99-eurose kaardi lisatasu tähtaegselt, ent Läti domeeniga budgetair.lv on võtnud piletiostjatelt jätkuvalt 27 eurot kaarditasu. Ettevõte kannab raha tagasi üksnes juhtudel, kui teadlikud tarbijad on saatnud klienditeenindusele kirja, et lisatasu on ebaseaduslik.

Eesti tarbijad on aga hädas analoogse piletivahendajaga tickets.ee, mis jätkuvalt võtab kaarditasu, ja suisa kuni 50 eurot. Taas, üksnes teadlikud kliendid, kes on seepeale saatnud firmale lingi eurodirektiiviga, on saanud oma kaarditasu kaupmehelt tagasi. Seejuures käib suhtlus klientidega kas inglise või vene keeles, ehkki koduleht on eestikeelne.

Üks ERR-iga suhelnud piletiostja rääkis, et kui ta Tickets.ee lehel piletite eest maksma tahtis hakata, siis selgus, et kuvatud hind kehtis ainult Visa krediitkaardiga. Kuna aga tal endal on Mastercard, siis pidanuks ta 11 eurot lisaks maksma. Tema reisikaaslane sai aga hinna just Mastercardile, kuid teise kaardiga maksta soovides oleks lisandunud 35 eurot. Äri jäi katki.

Krediitkaart võib maksevõimalusena kaduda

Kuna krediitkaardimaksevõimaluse eest peavad reisivahendajad üksjagu maksma, on nende motivatsioon selle kaardi maksevõimalust pakkuda madal. Nii teataski vahendusfirma Fly24.net esindaja Lauri Koost kohe 15. jaanuaril reisihuviliste foorumis Trip.ee, et ehkki nad kaotasid krediitkaardimaksetelt lisatasu, ei pruugi nad pikalt krediitkaardiga maksmise võimalust alles jätta.

"Testime kuu-paar ja jälgime kaardimaksete ning pangalingimaksete osakaalu ning hindame krediitkaardimaksetest tulenevat suurenevat kulu. Krediitkaardimaksete kulu on väga suur ja seda kulu on aidanud antud kaardimaksetasu kompenseerida," kirjutas Koost. "Tihe konkurents teiselt poolt ei võimalda müügikatteid kõrgemaks korrigeerida, mis kataks nüüd veelgi suurenevat kaarditeenindamise kulu," möönis ta samas.

Tarbijakaitseamet: Eestis pole kombeks olnud lisatasu võtta

Tarbijakaitseametil puudub ülevaade, kas kõik EL-i riigid on direktiivi üle võtnud. Eestis on kaardimakselt lisatasu võtmine keelatud.

"Tarbijakaitseametile on esitatud mõned selgitustaotlused seoses nimetatud küsimusega," möönis ameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda. "Eestis on juba enne direktiivi ülevõtmist olnud tavapärane, et igasugused tasud on juba arvestatud kauba või teenuse hinna sisse, puudus vajadus eraldi tasu võtmiseks."

Küll aga juhib tarbijakaitseamet tähelepanu sellele, et mitte kõik teenustasud pole seotud pangakaartide kasutamisega.

Kaardimakse pealt küsitava tasuga tasub aga pöörduda teenuseosutaja või vajadusel tarbijakaitseameti poole.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: