Suri metropoliit Kornelius
Neljapäeval suri 93 aasta vanuselt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Kornelius.
Sellest teatas kirik oma sotsialmeedia kontol.
Metropoliit Kornelius, kodanikunimega Vjatšeslav Vassiljevitš Jakobs sündis 19. juunil 1924 Tallinnas.
Ta lõpetas Tallinna Vene Gümnaasiumi ja õppis 1947-1951 Leningradi Vaimulikus Akadeemias (kaugõpe). 1951 siirdus ta Pihkva, hiljem Vologda piiskopkonda.
1957. aastal Kornelius vahistati ja talle mõisteti 10-aastane vabadusekaotus. Vangilaagrist vabanes ta 1960. aastal ja seejärel ta naasis Eestisse.
Aastatel 1960–1990 teenis Kornelius preestrina (1966. aastast ülempreestrina) Tallinna Nõmme Ristija Johannese kogudust.
Aastatel 1990–1992 kandis ta tiitlit Tallinna ja Eesti piiskop, aastatel 1992–1995 Tallinna ja kogu Eesti piiskop, aastatel 1995–2000 Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop ning aastast 2000 on tema ametlikuks tiitliks Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.
Korneliust on autasustatud Igor Severjanini preemiaga (2001) ja Tallinna teenetemärgiga (2005).
Eesti kirikute nõukogu president Andres Põder ütles, et Kornelius oli suur eeskuju mitte ainult oma kiriku liikmetele, vaid ka teistele.
"Oma sügava ususõbralikkuse ja koostöövalmidusega on ta äratanud austust ja lugupidamist. Võiks küll öelda, et kirikujuhina, peakarjasena on ta suureks eeskujuks mitte ainult oma kiriku liikmetele, vaid ka teiste kirikute liikmetele, meile kõigile. Jumal õnnistagu tema mälestust," ütles Põder.
Kornelius on pannud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku veebilehel kirja ka isiklikke mälestusi oma elust, mida saab lugeda siit.
Katkend Argo Ideoni raamatust: Kornelius kohtus Toomas Hendrik Ilvesega
Alljärgnevalt on toodud katkend Argo Ideoni raamatust "THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006-2016" (kirjastus Hea Lugu, 2016), milles kirjeldatakse president Ilvese kohtumist Korneliusega pronksiöö sündmuste järel:
27. aprillil kell kaks pärastlõunal saabus presidendi [Toomas Hendrik Ilvese] kutsel Kadriorgu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku pea, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius.
Kornelius tuli peauksest sisse, tõusis teisele korrusele. Ta vestles Ilvesega presidendilossi sinises kabinetis, kus toimuvad ametlikud kohtumised. Joodi teed. Kohtumise juures olid ka Erki Holmberg ja Toomas Sildam.
Korneliuse lossikutsumisel oli konkreetne põhjus. Siseminister Jüri Pihlilt tuli info, et Vene kirik võib pronkssõduri ajendil kavandada Tallinnas ristikäiku. Eesti ametivõimud kujutasid ette, kuidas selline asi võiks välja naha. Toompealt, Nevski katedraali juurest hakkavad inimesed tulema. Võib-olla isegi tuhanded inimesed, kogu see mass liigub oma ikoonide, küünalde ja kirikulippudega – papid kõige ees. Nad lähevad alla, pronkssõduri vana asukoha juurde ning jumal teab kuhu veel. Kirikukellad helisevad üle linna...
Selline üritus oleks võinud päris palju peavalu tekitada. Vaevalt küll oleks see kaasa aidanud kiirele olukorra rahunemisele pärast pronksiööd.
Vestlus Korneliusega arenes mõistlikus suunas. Vene kiriku metropoliit ei olnud valmis alla kirjutama ühisavaldusele teiste Eesti kirikutega, mis kutsuks inimesi rahunema. Selline avaldus üllitati alles enne 9. maid. Kuid mingit ristikäiku samuti ei korraldatud.
Avalikkust sellest kohtumisest ei informeeritud.
Tallinna linnajuhid avaldavad kaastunnet
Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja linnapea Taavi Aas avaldavad kaastunnet seoses metropoliit Korneliuse surmaga.
"Teade Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse lahkumisest täidab meie hinge sügava kurbusega," sõnasid linnajuhid.
"See on korvamatu kaotus Tallinnale ja kogu Eestile. Meie südameis jäävad alatiseks soojad mälestused metropoliit Korneliusest, kui äärmiselt lahkest inimesest. Avaldame siirast kaastunnet lähedastele ja kõigile Õigeusu kiriku liikmetele seoses metropoliidi lahkumisega," lisasid nad.
Toimetaja: Urmet Kook