Mitme aastakümne pikkuse liikmestaažiga Nahles (47) kogus SPD juhivalimistel 66 protsenti häältest, edestades Flensburgi linnapead ja endist politseinikku Simone Langet (41).

"Täna, sellel parteikongressil, lõhume klaaslae SPD-s," kuulutas Nahles Wiesbadenis. "Ja see lagi jääb avatuks." 

SPD kuulub alates 14. märtsist koalitsioonivalitsusse kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liiduga (CSU).

Endine SPD noorteosakonna Jusos juht Nahles valitsusse ei kuulu.

Nahlese häältesaak juhivalimistel ei ole muljetavaldav ja peegeldab SPD ridades jätkuvalt tugevat pahameelt otsuse üle moodustada viimase 13 aasta jooksul kolmandat korda CDU-ga nn suur koalitsioon pärast seda, kui erakond selle septembrikuiste üldvalimiste järel esialgu välistas.

Endine tööminister oli Merkeli neljanda valitsusega liitumise üks peamisi toetajad erakonna ladvikus.

Naisjuhi valimine 155 aasta vanusele SPD-le on "ajalooline moment",  ütles sotsiaaldemokraatine lahkuv ajutine esimees Olaf Scholz, kes on Merkeli uue valitsuse rahandusminister.

Ta nimetas seda "kauaoodatud märgiks progressist".

Erakonna vasaktiiva esindava Nahlese ees seisab väljakutse valitseda väiksema koalitsioonipartnerina vastutustundlikult ja veenda samal ajal oma kahanevat töölisklassi toetajaskonda selles, et partei võitleb endiselt nende huvide eest.

Uus esimees lubas, et SPD võitleb sotsiaalse õigluse ja heaolu eest, ja kuulutas ,et "solidaarsus on see, mida on globaliseerunud, neoliberaalses ja turbodigitaliseeritud maailmas kõige rohkem puudu".

Nahles lubas seista ka korraliku palga eest ajal, kus tehnoloogia hävitab traditsioonilisi töökohti, ning toetada Euroopa Liidu meelset välispoliitikat, mis rõhutab ka patsifismi, diplomaatiat ja rahvusvahelist koostööd.

Endine tööminister lubas võidelda ka sügisel esmaskordselt parlamenti pääsenud parempopulistliku erakonnaga Alternatiiv Saksamaale (AfD), kuulutades, et lahing käib "ei millegi väiksema üle kui meie demokraatia säilitamise pärast".

SPD tegi sügisestel valimistel oma sõjajärgse ajaloo nõrgima tulemuse, kogudes vaid 20,5 protsenti häältest, ning märkimisväärne osa erakonnast on endiselt suurele koalitsioonile vastu.

Merkel üritas 24. septembri parlamendivalimiste järel, mis andsid CDU-le alates 1949. aastast väikseima häältesaagi, esmalt valitsust moodustada turuliberaalsete Vabade Demokraatide (FDP) ja rohelistega, kuid see nurjus ning ta oli sunnitud pöörduma SPD poole.

Koalitsioon sai suuresti teoks vajaduse tõttu vältida ennetähtaegseid valimisi, mis võinuks suurendada valimistel kolmanda tulemuse teinud parempopulistliku AfD toetust. AfD-l on 709-kohalises bundestagis 92 kohaga suuruselt kolmas fraktsioon. CDU-l ja CSU-l on kokku 246 ja SPD -l 153 saadikukohta. Tegemist oli esimese korraga Saksamaa Teise maailmasõja järgses ajaloos, kui üleriigilisse parlamenti pääses paremäärmuslikuks peetav erakond.

Nahlese ees seisva väljakutse suurust näitab asjaolu, et eelmisel nädalal läbiviidud küsitluse järgi kahtleb tervelt 47 protsenti vastanutest selles, kas tema on õige isik juhtima SPD uuenemist. Vaid üks kolmandik rahvusringhäälingu ARD küsitluses osalenuist leidis, et Nahles suudab parteid tugevdada.