Itaalia vasaktsentristid vihjasid võimuleppele Viie Tähe Liikumisega ({{commentsTotal}})

Itaalia vasaktsentristliku Demokraatliku Partei ajutine juht Maurizio Martina.
Itaalia vasaktsentristliku Demokraatliku Partei ajutine juht Maurizio Martina. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Itaalia senine võimupartei, vasaktsentristlik Demokraatlik Partei teatas teisipäeval, et võib olla valmis koalitsioonikõnelusteks äsjastel valimistel suurimaks erakonnaks saanud protestiparteiga Viie Tähe Liikumine (M5S), kui viimane lõpetab võimuplaanid parempoolsetega.

Demokraatliku Partei ajutine juht Maurizio Martina kohtus teisipäeval parlamendi alamkoja spiikri Roberto Ficoga (M5S), vahendasid Politico ja Reuters.

Martina sõnul kaaluks ta koalitsioonikõnelusi Viie Tähe Liikumisega, kui saab kindlaks, et mingit võimalust kokkuleppeks M5S-i, paremäärmusliku Liiga ja paremtsentristide vahel ei ole. Ka M5S on varem vihjanud, et nad kaaluksid Demokraatlikku Parteid koalitsioonipartnerina.

Senise valitsuspartei avaldus leidis aset ajal, kui endiselt pole õnnestunud murda 4. märtsi valimistele järgnenud poliitilist vastasseisu. Esialgu püüdis mingit kompromissi saavutada president Sergio Mattarella ning seejärel üritas seda ka viimase poolt läbi rääkima saadetud senati spiiker Maria Casellati (Forza Italia). Seejärel kutsuski president Mattarella üles alamkoja spiikrit Ficot kompromissiotsingutega jätkama.

4. märtsil toimunud parlamendivalimistel ei saanud ükski jõud piisavalt suurt häältesaaki, et üksi valitsust moodustada. Neljast parteist koosnev parempoolne koalitsioon, mille juhtparteiks tõusis nüüd ekspeaminister Silvio Berlusconi erakonna Forza Italia asemel hoopis paremäärmuslik Liiga, kogus 37 protsenti häältest. Suurimaks parteiks kerkis aga 33 protsenti häältest saanud (M5S).

Kolmandale kohale jäi 23 protsendiga senise peaministri Paolo Gentiloni ja eelmise peaministri Matteo Renzi vasaktsentristlik Demokraatlik Partei.

Võimuleppe sündi on seni takistanud järgmised asjaolud:

* Viie Tähe Liikumine (M5S) pole nõus tegema koostööd Berlusconi ja tema erakonna Forza Italiaga, sest nende hinnangul sümboliseerib endine valitsusjuht kõike, mis on Itaalia poliitikas valesti. Seega nõuab M5S ka Liiga juhilt Matteo Salvinilt, et viimane Berlusconi hülgaks. Salvini pole seda aga seni teinud, sest muuhulgas tähendaks see ka seda, et parempoolsete hääl võimalikus valitsuskoalitsioonis oleks väiksem;

* Berlusconi on omakorda nimetanud M5S-i ohuks riigile ning öelnud, et isegi Demokraatlik Partei oleks parem koalitsioonipartner. Salvini on aga omakorda välistanud koostöö Demokraatliku Parteiga;

* nii Salvini kui ka M5S-i juht Luigi Di Maio leiavad, et peaministrikoht peaks võimalikus koalitsioonis kuuluma just nende erakonnale;

* Demokraatlik Partei on seni teatanud, et jääb opositsiooni. Sellist strateegiat on eelkõige eelistanud ekspeaminister Matteo Renzi ja tema liitlased. Samas on Demokraatliku Partei sees käimas sellel teemal tõsine vaidlus ning märkimisväärne osa poliitikutest toetab koostööd Viie Tähe Liikumisega selle nimel, et hoida võimust eemal nii paremäärmuslased kui ka Berlusconi. Martina äsjane avaldus viitab seega sellele, et niivõrd innukalt enam opositsiooni jäämist ei toetata.

Esmaspäeval teatas ka Di Maio, et on lootuse Salviniga kokkuleppele jõuda sisuliselt kaotanud. "Ärgu öeldagu, et ma ei üritanud kuni viimase hetkeni, nüüd aga palju õnne talle (Salvinile - Toim.)," kirjutas ta Facebookis.

Rahvusvahelises mõttes on tulevase Itaalia valitsuse koosseis oluline nii eurotsooni ja laiemalt Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades kui ka NATO koostööd arvestades.

Olukord, kus valitsuskoalitsiooni moodustaksid Liiga ja Viie Tähe Liikumine, tähendaks seda, et olulist NATO ja EL-i liikmesriiki juhiks valitsus, kus mõlemad osapooled, eriti Liiga juht Salvini isiklikult, on paistnud silma äärmiselt Kremli-meelsete avaldustega.

Salvini on võtnud ägedalt sõna Venemaad puudutavate sanktsioonide vastu, külastanud korduvalt Venemaad ja kohtunud seal juhtivate võimupoliitikutega ning osalenud fotosessioonidel T-särgiga, millel on kujutatud Venemaa president Vladimir Putin.

Samas pole praegune poliitiline patiseis siiski Itaalia puhul veel rekordiks. Isegi eelmiste, 2013. aastal toimunud valimiste järel kulus valitsuse moodustamiseks 62 päeva.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: