Kaks parteid, kes on mõlemad vastu Euroopa Liidu eelarvepiirangutele ja kes on koos jaganud valimislubadusi, mille täitmiseks läheks vaja miljardeid lisaeurosid, soovisid kolmapäeval saada järjekordsete läbirääkimiste pidamiseks veel 24 tundi ning seda president Mattarella ka lubas.

Üks M5S-i allikas aga ütles hiljem Reutersile, et tõenäoliselt läheks kõnelusteks vaja veel paar päeva.

M5S on nädalaid andnud märku, et on valmis Liigaga koalitsiooni sõlmima, kuid mitte viimase liitlasega parempoolses koalitsioonis, ekspeaminister Silvia Berlusconi juhitud Forza Italiaga. Berlusconi oli omakorda M5S-i vastu vaenulikult meelestatud ning Liiga juht Matteo Salvini keeldus omakorda liitlasele selga pööramast.

Kolmapäeval aga teatas Berlusconi, et tema hinnangul on Liigal vabad käed koostööks M5S-iga. Samas ei tähenda see "luba" kindlasti veel seda, et läbirääkimised Salvini ja M5S-i juhi Luigi Di Maio vahel saavad olema lihtsad.

Hiljem teatasid kaks erakonda ühisavalduses, et võimukõnelused külgevad hästi ning peagi võib oodata kokkuleppe sõlmimist.

"Valitsuse moodustamise ja peaministrikandidaadi asjus on tehtud märkimisväärseid edusamme," seisis pärast Di Maio ja Salvini kohtumist edastatud avalduses.

"Eesmärgiks on panna paika kõik küsimused, et neile lühikese ajavahemiku jooksul vastuseid anda ja pakkuda rahvale poliitilist valitsust," märkisid erakonnad.

Kuigi mõlemat erakonda on süüdistatud populismis on nad vägagi vastandlikud. M5S toetajad on peamisel Lõuna-Itaalias, Liiga aga kandis varem nime Põhja Liiga ning sisuliselt toetati Itaalia jõukama põhjaosa eraldumist. Vasakpoolsema taustaga M5S tahab ellu kutsuda praegusest oluliselt heldema sotsiaalsüsteemi, paremäärmusluses süüdistatud Liiga tahab aga koos oma paremtsentristlike liitlastega hoopis makse kärpida.

TAUST

Märtsikuistel valimistel Itaalia suurimaks erakonnaks tõusnud Viie Tähe Liikumine (M5S) ja suurima häältesaagi kogunud parempoolse koalitsiooni juhtparteiks olev paremäärmuslikuks peetud erakond Liiga teevad veel ühe katse võimuliitu sõlmida, selgus kolmapäeval, kui koostöövõimaluste otsimiseks kohtusid veel kord M5S-i juht Luigi Di Maio ja Liiga juht Matteo Salvini.

Seetõttu teatas presidendi kantselei, et riigipea Sergio Mattarella lükkab veel 24 tunniks edasi oma otsuse kuulutada välja peaministri kandidaat.

Varem eeldati, et Mattarella kuulutab kolmapäeval välja kandidaadi, kellest võiks tema hinnangul saada ajutise "neutraalse" valitsuse juht, kuid nii M5S ja Liiga teatasid koheselt, et nemad sellist valitsust parlamendis ei toetaks. Seega hakkas kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks kujunema erakorraliste valimiste korraldamine.

Mattarella tegi ettepaneku moodustada neutraalne valitsus esmaspäeval.

Mattarella ärgitas vaenupooli näitama üles vastutustunnet ja toetama tema seni nimetamata valitsust. Valitsuse moodustamata jätmise korral lubas ta juuliks või sügiseks valimised välja kuulutada.

"Erakonnad peavad valima, me ei saa kauem oodata," lausus Mattarella pärast seda, kui kolmas valitsuskõneluste voor lõppes edutult. Parlamendivalimised toimusid 4. märtsil.

Parlament Mattarella ettepanekut ilmselt heaks ei kiida, sest suurima mandaatide arvuga Viie Tähe Liikumise (M5S) ning Põhjaliiga juhitud parempoolse koalitsiooni mõlemad liidrid on öelnud, et eelistavad ajutise valitsuse asemel juulis valimisi.

"On keskselt tähtis, et rahva häält austatakse. Seega tuleb kas moodustada paremtsentristlik valitsus või pidada võimalikult ruttu valimised," ütles Põhjaliiga juht Matteo Salvini pärast Mattarella üleskutset.

M5S-i juht Luigi Di Maio ütles Twitteris: "Puudub igasugune usk "neutraalse" valitsuse vastu, mis on sünonüüm tehnilisele valitsusele. Peaksime minema juulis valimiskastide juurde."

Mattarella ettepanekut toetas suuremate poliitjõudude seas vaid vasaktsentristlik Demokraatliku Partei (PD). Selle juhi kohusetäitja Maurizio Martina ärgitas erakondi järgima "presidendi üleskutset vastutustundlikkusele".

"Loodame, et seda kuulavad kõik poliitilised jõud," ütles Martina.

President esitas visandi valitsusest, mis aitaks riigil täita oma rahvusvahelisi kohustusi, kaasa arvatud juunis toimuval Euroopa ülemkogul, ning kiidaks heaks riigi 2019. aasta eelarve.

Seejärel läheks valitsus aasta lõpus laiali enne valimisi 2019. aasta alguses.

Mattarella tegi esmaspäeval viimase katse

Mattarella üritas esmaspäeval veel kord saavutada kokkulepet elujõulise valitsuse moodustamiseks kaks kuud pärast valimisi, nurjumise korral võib riiki oodata ajutine tehnokraatide valitsus.

4. märtsi üldvalimistel kogus 37 protsenti häältest paremkoalitsioon eesotsas paremäärmusliku Liigaga, mille juht Matteo Salvini tegi reedel ettepaneku minna detsembrini ajutisse valitsusse koos valimistel teise tulemuse saavutanud populistliku Viie Tähe Liikumisega (M5S). See annaks parlamendile aega viia läbi valimisreform ja võtta vastu järgmise aasta riigieelarve. Uued valimised toimuksid selle plaani kohaselt järgmise aasta algul.

M5S eesotsas Luigi Di Maioga kogus valimistel 32 protsenti häältest ja senine võimuerakond Demokraatlik Partei (PD) 19 protsenti.

Mattarella võtab esmaspäeval kõigepealt vastu kolme suurjõu esindajad, kohtub seejärel väikeparteide esindajate ning parlamendi kahe koja spiikritega.

Di Maio ütles pühapäeval, et on valmis Liigale vastu tulema ja loobuma peaministrikoha nõudlemisest. "Kui me tõesti peame asjad ümber korraldama, ütlen Salvinile, "Valime valitsusjuhi koos välja"," lausus Di Maio telesaates.

M5S püüdis valimiste järel esmalt valitsust moodustada paremtsentristidega, kuid kõnelused nurjusid erimeelsuste tõttu Liigaga samasse blokki kuuluva erakonna Forza Italia juhi ja ekspeaministri Silvio Berlusconi tulevase rolli üle.

Di Maio on nõudnud Salvinilt Berlusconi kõrvaleheitmist, kuid Liiga esimees on lubanud oma blokki koos hoida.

Seejärel pöördus 5SM-i liider võimuliidu moodustamiseks PD poole, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja.

Mõned paremtsentristid nõuavad Mattarellalt Salvini peaministriks esitamist, mis lubaks tal koondada enamuse moodustamiseks enda taha mitukümmend väikeparteide saadikut.

Viimati valitses Itaaliat tehnokraatide valitsus 2011. aasta novembrist 2013. aasta maini eesotsas Euroopa Komisjoni endise voliniku Mario Montiga.

Põhjused

4. märtsil toimunud parlamendivalimistel ei saanud ükski jõud piisavalt suurt häältesaaki, et üksi valitsust moodustada. Neljast parteist koosnev parempoolne koalitsioon, mille juhtparteiks tõusis nüüd ekspeaminister Silvio Berlusconi erakonna Forza Italia asemel hoopis paremäärmuslik Liiga, kogus 37 protsenti häältest. Suurimaks parteiks kerkis aga 33 protsenti häältest saanud (M5S).

Kolmandale kohale jäi 23 protsendiga senise peaministri Paolo Gentiloni ja eelmise peaministri Matteo Renzi vasaktsentristlik Demokraatlik Partei.

Esialgu püüdis mingit kompromissi saavutada president Sergio Mattarella ning seejärel üritas seda ka viimase poolt läbi rääkima saadetud senati spiiker Maria Casellati (Forza Italia). Seejärel kutsuski president Mattarella üles alamkoja spiikrit Ficot kompromissiotsingutega jätkama.

Võimuleppe sündi on seni takistanud järgmised asjaolud:

* Viie Tähe Liikumine (M5S) pole nõus tegema koostööd Berlusconi ja tema erakonna Forza Italiaga, sest nende hinnangul sümboliseerib endine valitsusjuht kõike, mis on Itaalia poliitikas valesti. Seega nõuab M5S ka Liiga juhilt Matteo Salvinilt, et viimane Berlusconi hülgaks. Salvini pole seda aga seni teinud, sest muuhulgas tähendaks see ka seda, et parempoolsete hääl võimalikus valitsuskoalitsioonis oleks väiksem;

* Berlusconi on omakorda nimetanud M5S-i ohuks riigile ning öelnud, et isegi Demokraatlik Partei oleks parem koalitsioonipartner. Salvini on aga omakorda välistanud koostöö Demokraatliku Parteiga;

* nii Salvini kui ka M5S-i juht Luigi Di Maio leiavad, et peaministrikoht peaks võimalikus koalitsioonis kuuluma just nende erakonnale;

* Demokraatlik Partei on seni teatanud, et jääb opositsiooni. Sellist strateegiat on eelkõige eelistanud ekspeaminister Matteo Renzi ja tema liitlased. Samas on Demokraatliku Partei sees käimas sellel teemal tõsine vaidlus ning märkimisväärne osa poliitikutest toetab koostööd Viie Tähe Liikumisega selle nimel, et hoida võimust eemal nii paremäärmuslased kui ka Berlusconi. Martina äsjane avaldus viitab seega sellele, et niivõrd innukalt enam opositsiooni jäämist ei toetata. Samas on Renzil endiselt tugev mõju ning väidetavalt survestab ta oma parteikaaslasi endiselt opositsiooni jääma.

Rahvusvahelises mõttes on tulevase Itaalia valitsuse koosseis oluline nii eurotsooni ja laiemalt Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades kui ka NATO koostööd arvestades.

Olukord, kus valitsuskoalitsiooni moodustaksid Liiga ja Viie Tähe Liikumine, tähendaks seda, et olulist NATO ja EL-i liikmesriiki juhiks valitsus, kus mõlemad osapooled, eriti Liiga juht Salvini isiklikult, on paistnud silma äärmiselt Kremli-meelsete avaldustega.

Salvini on võtnud ägedalt sõna Venemaad puudutavate sanktsioonide vastu, külastanud korduvalt Venemaad ja kohtunud seal juhtivate võimupoliitikutega ning osalenud fotosessioonidel T-särgiga, millel on kujutatud Venemaa president Vladimir Putin.

Samas pole praegune poliitiline patiseis siiski Itaalia puhul veel rekordiks. Isegi eelmiste, 2013. aastal toimunud valimiste järel kulus valitsuse moodustamiseks 62 päeva.