Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Erik Gamzejev: riigikogu valimistulemused otsustakse seekord veel maakondades

Foto: Põhjarannik

Riigikogu valimistel edu saavutamiseks ei piisa ainult erakonna üldisest populaarsusest. Eesti valimissüsteemi puhul peavad erakonnad leidma tugevaid häältevõtjaid igasse 12 valimisringkonda.

See ongi üks oluline põhjus, miks tegelikud valimistulemused küsitluste põhjal koostatavatest reitingutest oluliselt erineda võivad. Kaja Kallas, Jüri Ratas või Mart Helme võivad meeldida paljudele Eesti elanikele, aga rõõm neile oma hääl anda langeb osaks vaid ühe valimisringkonna valijatele. 

Riigikogu valimiste lähenemine sunnibki erakondi tavapärasest rohkem vaatama kõikide maakondade poole, sest riigikogu valimistulemus otsustatakse kokkuvõttes seal. Tõsi, Tallinn ja selle lähiümbrus on saanud Eesti elanike üha suurema sinna koondumise tõttu ka tasapisi mandaate juurde. Kui 2015. aastal oli kolmes Tallinna valimisringkonnas ning neid ümbritsevas Harju- ja Raplamaa ringkonnas kokku 43 mandaati 101st, siis nüüd saab pealinn kaks juurde. Nendes neljas ringkonnas viiakse lahingusse ka lõviosa erakondade raskekahurväest. Ometigi läheb ülejäänud Eestis kaheksas ringkonnas 2019. aasta kevadel (võimalik, et see on üks viimaseid kordi) jagamisele üle poole riigikogu kohtadest. 

Riigikogu valimiste eelvooruks võib pidada läinud sügisel toimunud kohalikke valimisi, kus erakonnad püüdsid ühinenud ja suuremates omavalitsustes paremaid positsioone sisse võtta. See oli mõnes mõttes ka kohapealsete valimisstaapide loomine ning kindlustamine riigikogu valimisteks. Üldiselt on nii, et konkreetses linnas või vallas võimul olev erakond kogub enim hääli ka parlamendi valimistel. Tallinnas ja Ida-Viru linnades domineerib näiteks ikka Keskerakond ning Tartus Reformierakond.  

Riigikogu valimise hea tulemuse sepitsemisel on oluline roll kohalikul parteiorganisatsioonil. Eriti veel siis, kui tal on võimalik kasutada kohaliku võimuga kaasnevaid privileege. Oma linnas või vallas võimul olles on ka parteirakukest lihtsam elaani täis pumbata. Paralleelselt saab täita ka spetsialiseeritud tööbüroo rolli, mis kindlustab avaliku raha eest omavalitsuses või nende allasutustes töökohad partei jaoks vajalikele inimestele. Erakondadel, kel kohapeal selliseid võimalusi pole, on stardijoonel märksa kehvem seis. Neil tuleb leida ideelisi vabatahtlikke, kelle motivatsioon valimisedusse panustada ei pruugi nii tugev olla.  

Mitu erakonda pole esindatusele riigikogus ja sellega kaasnevale riigi rahalisele toetusele vaatamata ka aastatega suutnud paljudes maakondades tõsiselt võetavaid ja mõjukaid kohalikke organisatsioone luua. Anekdootlik lugu oli näiteks mõned aastad tagasi Ida-Virumaal, kus üks parlamendierakond asus looma maakondlikku rakukest. Restoranis oli saal kinni pandud, kümmekond praadigi juba köögis tulel, aga kohale tuli vaid üks inimene − koosoleku kokkukutsuja.   

Omaette olukord on aga nendes piirkondades, kus võim pole mitte erakondade, vaid hoopis valimisliitude käes. Viimastel kohalikel valimistel said valimisliidud Eestis kokku ligemale 27 protsenti häältest, mis on võrreldav suurusjärk kõige suuremat edu saavutanud Keskerakonnaga ning natuke rohkemgi kui näiteks sotsid, IRL ja EKRE kokku. Valimisliitude-lembestes kantides peaks seisma ees eriti tuline võitlus nii nende liidrite kui ka valijate erakondlikesse leeridesse meelitamise nimel.  

Praegu käib kõikides suuremates parteikontorites tugev nuputamine, keda komandeerida maakondadesse hääli ära tooma ja kus saadakse kohapealsete jõududega piisavalt hästi hakkama. Seejuures tuleb erakonna üldiste huvide kõrval arvestada ka konkreetsete isikute ambitsioone – et keegi, kes on oodanud juba aastaid oma järjekorda, et riigikogus koht sisse võtta, ei solvuks, kui peakontor läkitab seda kohta endale vormistama hoopis mõne tuntud poliitiku Tallinnast, kellele pealinna ringkondades sobivat ja edu kindlustavat kohta üle ei pruugi jääda. 

Avalikult räägivad kõik erakonnad, et nad on valimistel ühtne mesilas- või sipelgapere, kes näeb vaeva ühise edu nimel. Otsekohesuse poolest tuntud olümpiavõitjast ekspoliitik Erki Nool seevastu ei peljanud Eesti Ekspressile antud intervjuus tunnistada, et viimastel riigikogu valimistel Lasnamäe ringkonnas polnud tema peamine konkurent Edgar Savisaar, vaid hoopis oma erakonnakaaslased IRList. 

Tugeva sisekonkurentsiga erakonnas, kus vanadki olijad mõnes menukamas ringkonnas üksteist küünarnukkidega nügivad, ei ole poliitikasse tulijad väga teretulnud. Kuid paljudes ringkondades tuntakse siiski pigem tuntakse siiski värskete ja ärksate inimeste defitsiiti.   

Riigikogu valimiste eel on hea esile kerkida nendel inimestel, kel on siiras huvi ja soov poliitikas kaasa rääkida ning oma maailmavaate eest seista. Kui kindel erakondlik eelistus on olemas, siis tasub julgelt selle erakonna liikmeks astuda ja oma panus anda.

Tõsiasi on, et parlamentaarses riigis saab üleriiklikku poliitikat teha ja sel moel ka kodukandi huvide eest seista vaid erakondade kaudu. Mängu käiku saab muuta ikkagi ise platsil olles, tribüünil olijatele jääb vaid kaasaelamisrõõm. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: