Kümne päevaga on Jüri Ratase valitsus ilma jäänud kahest ministrist ja uusi ei paista kuskilt.

"See natukene näitab seda, et /.../ pink on natuke lühekesevõitu. Sellepärast, et Jaak Aab (KE) ju tegelikult toodi peasekretäri koha pealt riigihalduse ministriks ja nüüd ongi see, et teoreetiliselt võiks selle ministrikoha ju ära ka kaotada, aga siis jääb Keskerakonnale vähem ministreid kui teistel on," rääkis kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp uudistesaates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kuigi ajakirjanduses spekuleeritakse usinalt nimedega, on ka Jevgeni Ossinovskist (SDE) tühjaks jäävale tervise- ja tööministritoolile keeruline inimest leida partei seest, sest parteilasel ei sobi eelkäijat kritiseerida, aga ka väljastpoolt, kuigi sobivaid erialaspetsialiste võiks suurima vaevata nimetada.

"Juhul, kui nad otsustavad, et võtaks nüüd mingisuguse tugeva spetsialisti väljastpoolt erakonda, siis on see küsimus, et miks see erakonnaväline inimene peaks tahtma tulla aastaks ajaks päästma kedagi, kes võib-olla on järgmises koalitsioonis, võib-olla ei ole," kommenteeris Uudelepp.

Järgmise koalitsiooni jõujooned määravad need, kes lähevad tuleva aasta 3. märtsil uut riigikogu valima. Siis selgub, kes on sees, kes väljas ja kas Ossinovski tegi õigesti, otsustades loobuda ühest valitsuse raskeimast ministriportfellist, et päästa oma erakond madalseisust.

"Niisuguseid juhtumeid, kus üks koalitsioonierakonna esimees ei lähe kohe koalitsiooni moodustamisel valitsusse, on varem olnud mitmel korral. Aga niisugust juhtumit, kus üks valitsuserakonna juht lahkub valitsuskoalitsioonis olles, jäädes ise esimeheks, on nüüd küll vist esmakordne Eesti poliitika ajaloos," kommenteeris IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, kes ise ministriametit ei pea.

Seederile on valitsusest kõrvale jäämine andnud võimaluse partneritega koalitsioonileppes kokkulepitut kritiseerida ja seeläbi ka mitmele plaanile pidurit tõmmata. Tulemuseks on näiteks aktsiisitõusude ja ka mitme maksu ärajätmine.

Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles, et konstruktiivsest kriitikast valitsuse suunas ei maksa lugeda välja suuri lõhesid.

"Jevgeni Ossinovski on mulle öelnud, et loomulikult ta soovib selle valitsusliidu jätkumist ja sellesse ta ka panustab edasi. Ja kui keegi ütleb välja positiivseid asju või ütleb välja ka konstruktiivset kriitikat, et midagi muuta, siis sellest ei pea kohe välja lugema suuri lõhesid ja mõrasid," sõnas peaminister.

Et vähem kui aasta pärast taas riigikogu uksest sisse saada, peab erakonna toetus olema vähemalt viis protsenti, sotsidel on see täna kuus.

"Eks loomulikult minu otsus ministrikohalt taanduda ja erakonna juhtimist teisel viisil teha tõi oodatult kaasa ka teatud kriitilisi reaktsioone, mida me nägime ka ette. Nii et iseendast selles praeguses jõnksus meie jaoks ei ole kindlasti midagi üllatavat, ei ole kindlasti ka midagi rõõmustavat," kommenteeris Ossinovski erakonna madalat reitingut.

Sotside seis on tegelikult nukram, kui Ossinovski räägib. Kaks aastat tagasi olid sotsid populaarsuselt riigi kolmas partei ja nende toetus oli keskmiselt 13 protsenti, eelmisel aastal hakkasid nad oma kolmandat kohta jagama EKRE-ga ja nende toetus oli 11 protsenti. Sel aastal on see tasapisi langenud, kukkudes viimase kuuga kümnelt kuuele protsendile. Ossinovski on meedias madalat toetust selgitanud Kaja Kallase tulekuga Reformierakonna etteotsa.

"Viimased kolm kuud Reformierakonna toetus on järk-järgult tõusnud ajaloolistesse kõrgustesse, see on alati ju seotud teatud uue ootusega. Ka meie erakonnal on selline periood ajaloos olnud, siis kui me olime 2013. aastal opositsioonis ja meie toetus oli ligi 30 protsenti. Kui me hakkasime kandma valitsusvastutust, siis olukord päris kiiresti muutus," selgitas Ossinovski.

Sotsiaaldemokraatidel on riigikogus 15 kohta ja Ossinovski riigikogu ukse taha jäämisele ei mõtle.

"Me kindlasti tahame saada rohkem kohti, kui meil täna on," märkis ta ja ütles, et kui valimiste tulemus jääb alla eelmistele valimistele, siis taandub ta erakonna esimehe kohalt.

Valitsusse kuuluva IRL-i seis on aga veelgi kehvem. Kaks aastat tagasi oli IRL-i toetus keskmiselt kuus protsenti, aasta tagasi seitse ja viimase küsitluse järgi neli protsenti. Sellise toetusega riigikokku ei saa. Seeder on kindel, et IRL- ületab valimiskünnise.

"Kindlasti IRL tuleb üle valimiskünnise ja järgmistel valimistel me saavutame niisuguse tulemuse, et me oleme ka järgmises parlamendi koosseisus ja loodetavasti oleme ka koalitsiooni moodustamisel läbirääkimistelaua taga," rääkis Seeder.

IRL on varem tõestanud, et nad on valimispäeval teinud parema tulemuse kui kehv reiting oodata lubab.

Kahe valitsuspartei madal reiting paneb punastama kogu valitsuse, sest nende toetus on kolme partei peale kokku 36 protsenti, samal ajal kui ainuüksi Reformierakonna toetus on 33 protsenti.

"Selge on see, et see reiting tänast valitsust ei rahulda. Valitsuse reiting on kolme osapoole reiting kokku. Ju kõik osapooled peavad korraks mõtlema, et mis siis on jäänud tegemata ja mida tuleb rohkem teha," kommenteeris peaminister Ratas.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis Agu Uudelepalt, kas valitsus püsib valimisteni või võib mõni partei sealt lahkuda.

"Alati võib, aga siis on küsimus see, kes siis hakkab valitsema. Reformierakonnal on mõnusam lasta kõik lollused ära teha praegusel koalitsioonil ja uppuda nii sügavale kui vähegi võimalik, mitte tulla nii, et ah, olgu pealegi, me hakkame nüüd vankrit vedama," vastas Uudelepp.