Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Jaak Madison: EKRE eesmärk on järgmises riigikogus 20 kohta

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eesmärk järgmistel riigikogu valimistel on olla häälte saagilt esikolmikus ning saada uues riigikogus 20 kohta, ütles EKRE aseesimees Jaak Madison ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

"Vabaerakond tegi omal ajal toetusega kiire hüppe üles, aga kus nad on täna? Meie eesmärk pole tõusta ühe kuuga 20 protsendi peale, vaid kasvatada oma toetust iga kvartaliga üks-kaks protsenti. Selline järjepidev ülestöötamine kinnistab valijaid," sõnas Madison.

EKRE poliitik möönis, et täna on erakonnal suurim toetus eestlastest meeste seas, kuid erakond tegeleb juba ka sellega, et leida toetajaid noorte ja naissoost valijate seas.

"Meie jõuline sõnum ja keelekasutus on tõesti meestele rohkem vastuvõetav, aga mis minu jaoks oli üllatav, meie toetus oli noorte valijate seas kasvanud 12-13 protsendile. Kerge tõus oli ka naiste seas. Ehk me tegeleme oma sõnumite korrigeerimisega ka nende valijagruppide seas, sest me oleme erakond kogu Eestile."

EKRE pole vaid perekond Helmed

Saatejuht Ainar Ruussaare küsimusele, et kas EKRE-le ei või valimistel saatuslikuks saada see, et erakonda suudetakse seostada vaid isa-peg Helmete ja Madisoni endaga, vastas Madison, et EKRE tugevus on siiski ringkondades.

"See, et meie kolm paistame rohkem meedias silma, tuleneb üheltpoolt meie tööst riigikogus. Ja see on küsimus ka meediale endale, kes ise helistab Madisonile või Helmetele, mitte meie inimestele piirkondades."

Madisoni sõnul on EKRE koos Keskerakonnaga ainsad parteid, kes on suutnud viimase kolme aasta jooksul järjepidevalt oma liikmete arvu kasvatada. Ta prognoosis, et on vaid aja küsimus, mil EKRE möödub liikmete arvult IRL-ist, kes on viimastel aastatel kaotanud oluliselt oma liikmeskonnast.

Kui teemaks tuli EKRE-le süüks pandud sallimatuse õhutamine, nentis Madison, et tihti on sellised avaldused silmakirjalikud.

"On kurioosne, et sallimatuses süüdistavad meid tihti inimesed, kes ise ei salli teistpidi arvamusi kui nende enda oma. Selline silmakirjalikkuses avaldus näiteks Tiit Ojasoo ja NO99 teatri puhul. Kujutage ette, mis juhtunuks, kui naisepeksja olnuks mõni EKRE lihtliige? Sellest räägitaks siiani. Aga kui selle sama NO99 juhtliikmed teevad maksumaksja rahaga tehinguid oma enda MTÜ-dega, siis kedagi see ei huvita. Päev läbi räägitakse vaid Kriegerist."

Mitte poliitikud, vaid ametnikud juhivad riiki

Madisoni sõnul on Eestis täna olukord, kus sõltumata ministrite vahetustest ja nende erinevatest maailmavaadetest, valitsevad riiki paljuski ametnikud.

"Ministrid ja maailmavaated vahetuvad, aga ametnikud jäävad ja panevad paika suuna, mida ministritel on raske või võimatu muuta. Meie arvates pole see õige."

EKRE aseesimees väitis ka, et Eestis on ametkondades olemas isikuid, kes üritavad ellu viia oma poliitilist agendat, mille üheks näiteks olevat enne valimisi protestierakondade n-ö turule toomine.

"Kui üks uus partei saab tühja kohapealt lennu sisse, siis sellised asjad ei juhtu juhuslikult. Me saame ka järgmise poole aasta jooksul näha, et tuleb mingi uus poliitiline rühmitus, kes saab palju eetriaega nii erameedias kui ka avalik-õiguslikus."

Saatejuhi küsimusele, et kas ja millistel tingimustel oleks EKRE valmis tegema koostööd Reformierakonnaga, vastas Madison, et sobivatel tingimustele i välista EKRE koostööd kellegagi.

"Reformierakond peaks loobuma nõusolekust aktsepteerida järgmist migrantide jaotuskava. Nad peaks nõustuma sellega, et kooseluseadus ei rakendu. Ja et Tartu rahuleping jääb kehtima ning praegu alla kirjutatud Eesti-Vene piirileppelt võetakse allkiri ja alustatakse uusi läbirääkimisi. Need on põhimõttelised tingimused, kus meie järgi ei anna. Aga ma arvan, et need tingimused pole Reformierakonna jaoks ületamatud."

Ratas on hea inimene, liigagi hea

Rääkides Jüri Ratasest ja Keskerakonnast leidis Madison, et Ratas on erinevalt eelmisest peaministrist (Taavi Rõivas - toim) inimlikum, viisakam ja kaasinimeste suhtes suuremat sümpaatiat üles näitav.

"Mul ei ole kunagi kahju ütelda inimeste kohta asju, mis on tõesed. Aga see sama headus võib olla suurim miinus peaministriametis. Jüri Ratasel on alati soov saada läbi kõikide osapooltega ja leida kuldne kesktee. Aga see on keeruline juba tema oma erakonnas, kus on nii rahvuslik kui ka vene pool. See on keeruline ka koalitsioonis, kus on vastandlikud IRL ja sotsid. Siin heast soovist ja inimlikust tahtest alati ei piisa. Need kombinatsioonid, mis ta oma erakonna sees ja valitsuses on kokku langenud, need pole tema natuurile soodsad."

Küsimusele, miks EKRE suhtleb teiste riikide erakondadega nagu näiteks AFD Saksamaal, kes kiidavad igal võimalusel Putinit, vastas Madison, et tema vastuolu selles ei näe.

"Mul on head suhted Austria Vabadusparteiga. Käisin nende akadeemikute ballil. Meil on nendega immigratsiooni ja Euroopa Liidu osas sarnased seisukohad. Aga meil on ka suured erimeelsused - meie ei aktsepteeri nende seisukohti Krimmi okupeerimise ja Ukraina sõja osas. Ja ma ei nõustu ka nendega, kes leiavad, et eesti peaks näiteks prantslastele ütlema, kuidas nad peaksid suhtlema Venemaaga. Meie ei taha ju ka, et prantslane või sakslane ütleks meile, millised peavad olema meie suhted Ameerikaga."

Sisserändekvooti suurendada ei tohi

Madisoni sõnul ei saa EKRE nõustuda osade ettevõtjate ja ettevõtlusliitude seisukohaga, et tuleks suurendada võõrtööjõu kvooti kolmandatest riikidest.

"Teatud tüüpi ettevõtjad või liidud teevad küll lobbytööd, aga seda ei kosta üle-eestiliselt. Raplamaa ehitusettevõtja ei helista poliitikule, et suurendage sisserändekvooti. Meil tuleb viis-kuus tuhat inimest igal aastal endistest NLiidu riikidest, ennekõike Valgevenest. Nad tahavad siia tulla küll. Ehk sisserändekvoodi lõdvendamine selles kontekstis viiks meie rahvastiku tasakaalu välja."

Madisoni sõnul on töötajad vaid üks komponent ettevõtlussektoris, samamoodi mõjutab ettevõtteid elektri- ja  kütuseaktsiis ning kinnisvara hinnad.

"Ettevõtja asi on kohaneda konkurentsitingimustega. Kui sa ei suuda oma ettevõtet üle viia uude olukorda, kus oled sunnitud palku tõstma, siis midagi pole teha. Kui sa ei saa hakkama, siis kapitalistlikus süsteemis tuleb teine ettevõte ja võtab sult töötajad ja turu ära."

Ka Peeter Oja on konservatiiv

Madison pahandas saates Postimehe ajakirjanikuga, kes tema sõnul pani pahatahtliku pealkirja tema algatatud eelnõule, mis karmistaks karistusi pedofiilidele.

"Kujutage ette olukorda, kus teil on 14-aastane tütar ning üks pedofiil teeb temast videoid. Ja siis laps ütleb, et ta oli sellega nõus. Sellisel juhul on täna kõik legaalne. Meie eesmärk oli tõsta see vanusepiir 16 eluaastale. Või teine näide. Vanem mees kasutab teie 14-aastast tütart ära ja magab temaga. Meie ettepanek oli, et kui tegu oli vanema kui 21-aastase mehega, tõstame selle piiri 16 aastale, et kaitsta lapsi. See ei puuduta näiteks 19-aastasi, kes võivad olla sama rumalad kui 15-aastased, aga 21-aastane peab juba vastutama kui magab 14-aastasega."

Erinevalt mitmetest oma erakonnakaaslastest nentis Madison, et teda aastavahetuse ETV saade "Ärapanija" ja selles kõlanud EKRE-teemaline laul ei häirinud.

"Mina võtsin huumoriga. Kas ERR peaks sellised asju tegema? Ma parem ei ütleks selle kohta midagi. Ma nägin, et oli solvunud inimesi, aga mina seda südamesse ei võtnud ja võtsin seda paroodiat naljana. Pealegi, Peeter Oja, kes seda laulu laulis, on tegelikult väga konservatiivsete vaadetega mees."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: