"Ma ei välistaks üldse seda, et kui erakond nii otsustab, siis peaministri kandidaat võib olla keegi teine (kui erakonna esimees - toim). Kui on vaja väljapaistvust ja glamuuri tuua parema tulemuse saavutamiseks, nii et see meie põhiseisukohti ja väärtusi ei kahjusta, siis mina valmis olema erakonna alandlik teener."

Küsimusele, kas Indrek Tarand võiks see olla, oli Herkel pigem skeptiline: "Ma arvan, et meil on ka teisi inimesi, kes seda võiksid täita. Ja sel inimesel peab olema programmiline terviklik tugevus, mitte ainult hiilgav väline kuvand."

Herkel ütles, et tema vastaskandidaat Vabaerakonna juhi kohal Artur Talvik on sooloesinejana kindlasti palju parem inimene riigikogu korruptsioonivastast komisjoni juhtima kui praegu tema.

"Aga meeskonna kokkuliitjana ja tulenevalt juba kogemusest, kuidas sellises keerulises seisus erakonda valimistele viia, olen mina parem. Muul põhjusel ma ei kandideeriks ja ma näen, et samamoodi arvavad palju erakonna liikmed.

Kuigi Vabaerakonna toetus on olnud mitu kuud alla valimiskünnise ja viimase ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi vaid kolm protsenti, oli Herkel kindel, et Vabaerakond pääseb järgmisesse riigikogusse. Veelgi enam, Herkel lubas, et erakond võtaks tema juhtimisel ambitsiooni saada rohkem kohti kui praeguses riigikogus olevad kaheksa saadikutooli.

"Kohti tuleb saada rohkem. Meile on ette heidetud, et me pole koalitsiooni mahtunud. Aga see on matemaatiline probleem. Alles kohad 10-st ja 12-st ülespoole tagavad koha koalitsioonis. Ehk me ei pea võtma valimisi vaid ellujäämise ülesandena," sõnastas ta Vabaerakonna ambitsiooni.

Herkeli sõnul on Vabaerakonnal praegu isegi teatud mõttes lihtsam valimisringkondades tugevaid nimekirju kokku panna kui näiteks 2014. aastal, mil erakond parlamenti ei kuulunud.

Peamisteks konkurentideks nimetas Herkel kõiki parlamendierakondi, parlamendiväliste Roheliste eduvõimalusi ta kõrgeks ei hinnanud.

"Roheliste puhul näen ma kesta, mida tulevikus saab poliitilise sisuga oluliselt rohkem täita. Ma ei näe seal praegu arvestavat administratiivset suutlikkust erakonda valimistele viia. Mulle tundub, et ka erakonna juhi positsioon Tallinna linnavalitsuses ei ole neile praegu soodne."

Vabaerakonna ühinemist samuti valimiskünnise piirile langenud Isamaa ja Res Publica Liiduga Herkel lähemas tulevikus võimalikuks ei pea.

"Isegi kui mingid üldised maailmavaatelised lähenemised on meil sarnased, siis praktilised lähenemised ja poliitilise kultuuriga on asjad erinevad. Eks Vabaerakonnas on endisi IRL-i liikmeid ja neil on ka üsna halvad mälestused."

Küll aga tunnistas Herkel, et Vabaerakond tegi vea, kui jättis viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas välja minemata.

"Me jäime liiga palju kahe tooli seadusesse kinni. Kui sulle mängureeglid ei meeldi, siis on sul valik, kas sa lahkud mänguväljakult või mitte. Kus me oleme valijaid kaotanud, on Tallinn. Tallinnas tulnuks vaadata peeglisse ja teha üks teine lahendus. Kas minna välja erakonnana või riigikogu liikmed valimisliidus. Aga arvestama peab ka seda, et meie idealistlikud toetajad seda sammu tol hetkel ei toetanud," sõnas Herkel.

Andres Herkeli pikka intervjuud Toomas Sildamile saab lugeda kolmapäeva hommikul ERR-i uudisteportaalist.