Veskimägi: Elering arvestab elektritootmise vähenemisega, paanikat pole ({{commentsTotal}})

Taavi Veskimägi
Taavi Veskimägi Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Elering teab tootmisvõimsuste vähenemisest Narva Elektrijaamades ning on sellega arvestanud, mistõttu jääb Eesti Energia hoiatuskiri arusaamatuks, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ning nõukogu esimees Väino Kaldoja saatsid rahandus-, majandusministeeriumile, riigikogule ning Eleringile kirja, milles hoiatasid, et lähiaastatel kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused, kasvab sõltuvus naabersüsteemidest, mistõttu elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks.

Eesti Energia tegi Eleringile seetõttu ettepaneku kavandada koostöös valitsusega meetmeid, näiteks uute tipuvõimsuste hankimine või reservvõimsuste tagamine rahvusvaheliste vähempakkumiste korraldamise kaudu.

Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Elering teab väljakutset, tegeleb sellega ning asi on kontrolli all. Seda teab Veskimägi sõnul ka Eesti Energia, sest alles äsja isutusid turuosalised koos.

Elering jälgib koos Läänemere ja laiemalt koos teiste Euroopa süsteemihalduritega tootmisvõimsuste piisavust Euroopa elektrisüsteemis aasta-aastalt. Vastavalt elektrituruseadusele avaldab ka iga-aastaselt selle töö tulemused varustuskindluse aruandes.

2018. aasta aruande, mis esmakordselt mudeldab täpselt iga tunniselt tootmisvõimsuste piisavust Soomes ja Balti riikides, avaldab Elering juuni alguses.

"Antud dokument on õige ja kõikehõlmav alus elektri varustuskindluse alase arutelu korraldamiseks ühiskonnas. Ohtlik oleks algatada arutelu Eesti elektri varustuskindluse üle ühe tootja tootmisseadmete vananemisest lähtuvalt. Selline lähtekoht võib anda väga vale vastuse," rõhutas Veskimägi.

"Eesti Energia kirjas ei ole midagi, mida Elering ei teaks või poleks seni arvesse võtnud. Oleme teadlikud tootmisvõimsuste vähenemisest Narva Elektrijaamades nii seadmete vananemise kui vähenenud majandusliku tasuvuse tõttu. Selles valguses jääb selline avalik kiri arusaamatuks. Paanikaks pole põhjust," lisas ta.

Elering ei pea turupõhiselt nõudluse ja pakkumise ristumiskohas tekkivaid kõrgeid tipuhindu tegelikult probleemiks.

Eesti Energia juhid tõid oma kirjas näite, et mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides on tootmisvõimsuste struktuurse puudujäägi ja tarbimistipu probleemide lahendamiseks rakendatud vajalikke reserve tagavatele tootjatele kas võimsustasu või tipukoormuse tasu.

Veskimägi kommenteeris, et igasugused subsiidiumid maksmaks kinni igaks juhuks hoitavaid tootmisvõimsusi, mis ei ole rajatud turu nõudluse vastu kujunevad lõpuks tarbijale alati kallimaks.

"Seepärast näeme meie, et kõrgemad hinnatipud on turul vajalikud uute paindlikke tootmisvõimsuste rajamiseks ja tarbimise juhtimiseks. Tahame ju näha koos uute tootmisvõimsustega üha enam tarbijate suutlikkust enda tarbimist juhtida. Parim energia on tarbimata energia," ütles Eleringi juht.

Sealjuures on kõigil tarbijatel, kes seda soovivad, võimalik hinnatippudest tulenev risk enda jaoks maandada läbi elektri hinna fikseerimise.

Samas peab Elering varustuskindluse pikaajalist olukorda siiski tõsiseks. Sellest tulenevalt on Elering välja töötanud elektrituru visiooni, mis tugineb Euroopa Komisjoni puhta energia paketi ja Eesti energiamajanduse arengukava põhimõtetel.

"Lahendused ei saa olla riigipõhised. Avatud turu tingimustes need sisuliselt ei töötaks ja oleksid sammas tarbijale tõenäoliselt oluliselt kallimad kui kõrged hinnad börsil. Pikaajalise varustuskindlusega seotud probleemid tuleb lahendada koostöös naaberriikidega regionaalsel tasemel," ütles Veskimägi.

Eleringi visooni lühikokkuvõte, vajalikud tegevused elektrituru arendamisel:

1. Õiglane konkurents elektriturul
a. jaotusvõrguoperaatori eraldamine vertikaalselt integreeritud müügiettevõttest, tagamaks kõikidele müüjatele võrdse ligipääsu võrguandmetele;
b. Hinnalagede  nihutamine tasemele, mis ei piiraks investeeringute tegemiseks vajalike elektri õiget hinda kajastavate hinnasignaalide tekkimist.

2. Taastuvenergia toetamine
a. vähendada taastuvenergia toetuseid järk-järgult, asendades need  turupõhise emissioonikaubandusega;
b. harmoniseerida taastuvenergia oksjonite läbiviimise korda, toetusmehhanisme, toetusskeeme ja toetuste määrasid liikmesriikides vähemalt regionaalselt.

3. Õiglane elektrikaubandus kolmandate riikidega
a. rakendada kolmandate riikide piiridel nn konkurentsisituatsiooni tasakaalustav tasu, võttes arvesse kolmandates riikides kehtivavõimsustasu, madalamad keskkonnakaitsenormid jm ebavõrdset konkurentsisituatsiooni tekitavad aspektid;
b. kuniks eelpool mainitud tasus ei ole kokku lepitud ja seda kehtestatud, kaaluda kolmandatest riikidest pärit elektrienergia kaubanduslikku piiramist.

4. Võimsusmehhanismid
a. Vältida võimsusmehhanismide kehtestamist;
b. Olukorras, kus võimsusmehhanismide vajadus on tõestatud ja möödapääsmatu, kehtestada strateegiline reserv või võimsusturg võimalikult laial geograafilisel alal, et nii vältida turumoonutusi ja üleliigseid kulutusi tarbijale.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: