Eesti Energia juhid teavitasid kevadel ministeeriumidele, riigikogu majanduskomisjonile ja Eleringile saadetud kirjas, et Narva elektrijaamade vanimate energiaplokkide sulgemine tähendab lähiaastatel elektrijaamade kasutatava võimsuse vähenemist ning sellega kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused. Nii tuleb Eestil reservide kasutamise vajaduse korral loota naaberriikide abile.

Ühtlasi tegi Eesti Energia Eleringile ettepaneku kavandada vajalikke meetmeid, näiteks hankida uusi tipuvõimsusi või tagada reservvõimsused rahvusvaheliste vähempakkumiste kaudu, et ka 2020. aastal ja pärast seda oleks Eestis piisavalt energiatootmisüksusi nii tavaolukorras kui ka külmade ilmadega kaasnevate tippkoormuste katmiseks.

Eleringi hinnangul ei teki Eestis elektrivarustuse tagamisega probleemi aastani 2025 ja tõenäoliselt ka pärast seda. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Ain Köster rääkis ERR-ile, et edasine sõltub sellest, kuidas ehitatakse uusi elektrijaamu ja kuidas turukorraldus areneb.

"Pärast 2025. aastat on see võimalus, et võimsust jääb puudu, teoreetiliselt olemas, aga see on ikkagi üsna väike," rõhutas ta. "Aastal 2018 sellest väga tõsiselt rääkida ei ole mõistlik - jutt võib olla mõnest tunnist aastas, kus võib juhtuda, et sada protsenti tarbimist ei ole kaetud."

Probleemide vältimiseks tuleks Köstri sõnul parandada turureegleid, et tekiks ühelt poolt uusi tootmisvõimsusi ja teiselt poolt muutuks tarbimine paindlikumaks. Paindlikkus tähendab seda, et kui ilm on väga külm või elektri hind kõrge, oleks tarbijaid, kes oleksid nõus mingil hetkel tarbimisest loobuma või vähem tarbima, saades selle eest raha.

"Eestis praegu seda peaaegu polegi ja seda küll tahame, et see areneks," sõnas Eleringi esindaja, kelle sõnul on üks variant see, et kõrge hinna puhul jäetaks elekter lihtsalt tarbimata. "Teine variant on see, et tööstusettevõtted, kes on elektri juba ette ära ostnud üheks päevaks või pikemalt, saaksid võrgult signaali, et kui te seda ei kasuta, maksab võrk teile hoopis raha peale".

Lisaks üritatakse Köstri sõnul ka Eestis liikuda selles suunas, et näiteks tuhat kodust veesoojendusboilerit pandaks kokku ning lülitataks neid sisse ja välja.

"Agregaator koondab need kokku. Võrk ütleb, et praegu hakkab elektrit puudu jääma, kas olete nõus 15 minutiks oma boilerid välja lülitama, agregaator lülitabki ja saab võrgult raha. Need on seda tüüpi lahendused, kus tarbimist on võimalik juhtida. Ei pea ehitama kallist elektrijaama, et see 15 minutit üle elada, vaid vähendada tarbimist ja maksta raha selle eest, et mingil hetkel ei tarbitaks. Sellist paindlikkust me loodame võrgus näha," tõdes ta ja lisas, et seda peavad võimaldama ka tururegulatsioonid ning kõik võtab aega.

Et süsteem toimiks, peaks see olema rahvusvaheline ning Köster tõi välja, et lõppeesmärk on muuta kogu Euroopa elektrisüsteem hästi tugevalt ühendatuks.

"Kui tootmisvõimsust on puudu Hispaanias, võib tarbimise vähendamine toimuda hoopis Saksamaal või Rootsis - et terve Euroopa oleks ühes süsteemis," selgitas Köster. "Neid agregaatoreid peaks olema lihtne luua".

Elering ja naaberriikide süsteemihaldurid on saanud raha Horizon 2020 toetusmeetmest, et paindliku ja rahvusvahelise süsteemi IT-platvormi välja töötada ning see on Köstri sõnul esimene selline projekt. Mõne aja eest teatas ka Eesti Energia, et hakkab süsteemihaldurile tarbimise paindlikkuse teenust pakkuma.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk märkis, et ehkki Elering ei pea kuni 2025. aastani regioonis probleemide teket reaalseks, on regiooni teised süsteemioperaatorid nagu Rootsi Svenska Kraftnät ja Soome Fingrid avalikult välja toonud, et tiputundidel võib tekkida tootmisvõimsuste puudujääk ning tuleb loota elektriimpordile.