Eesti Energia hoiatab elektrihinna kasvu eest lähiaastatel ({{commentsTotal}})

{{1524728700000 | amCalendar}}

Lähiaastatel kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused, kasvab sõltuvus naabersüsteemidest, mistõttu elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks, hoiatas Eesti Energia.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ning nõukogu esimees Väino Kaldoja saatsid rahandus-, majandusministeeriumile, riigikogule ning Eleringile kirja, et pakkuda ees seisvale väljakutsele lahendust.

Energiakontsern tuletas meelde, et sulgeb EL-i tööstusheite direktiivist lähtuvalt hiljemalt 2020. aastaks Enefit Energiatootmise Narva elektrijaamade vanimad filtriteta energiaplokid lubatud töötundide täitumise tõttu.

Elektrijaamade kasutatav võimsus väheneb selle tulemusel 489 MW võrra. Paar aastat hiljem sulgeb ettevõte viimase piiratud tööaja erandi alusel käitatava energiaploki ning võimsus väheneb veel 130 MW võrra.

"Hiljemalt 2030. aastaks sulgeme tööea ammendumise tõttu veel täiendavalt 670 MW ulatuses energiaplokke. See tähendab, et lähiaastatel väheneb Narva elektrijaamade võimsus ligi 1330 MW-ni ja hiljemalt 2030. aastaks 660 MW-ni," kirjutasid Sutter ja Kaldoja.

Konteksti loomiseks tõi Eesti Energia välja, et tänavu veebruari lõpus oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis ning mõni päev hiljem oli töös maksimaalselt 1860 MW tootmisvõimsust.

Energiafirma rõhutas, et pärast lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist ca 620 MW mahus, kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile.

Reservide olukorda siinses piirkonnas pingestab täiendavalt lähema aasta jooksul töösse rakendatav Olkiluoto tuumajaama 3. reaktor, mille avariireserviks rakendatakse tõenäoliselt nii Soomes, kui ka naaberriikides oluline osa praegustest tipukoormuse reservidest. Arvestades sobivate võimsuste defitsiiti, on Soome süsteemihaldur Fingrid avaldanud valmisolekut kasutada selleks ka Eestis kasutada olevaid võimsusi.

Olukord võib Eesti Enrgia hinnangul veelgi enam tõsineda, kui käesoleva aasta alguses kiirelt kasvanud CO2 hind jätkab kasvu ka edaspidi. See võib tuua kaasa olukorra, kus praeguse plaani kohaselt 2030. aastal suletavad plokid tuleb majanduslikel põhjustel sulgeda märksa varem.

"Hinnad elektriturul ei toeta praegu uute suuremahuliste elektrijaamade rajamist. Seetõttu võib kirjeldatud stsenaariumi realiseerudes Eesti sõltuvus naabersüsteemidest kasvada ja elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks," seisab kirjas.

Sutter ja Kaldoja tõid näite, et mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides on tootmisvõimsuste struktuurse puudujäägi ja tarbimistipu probleemide lahendamiseks rakendatud vajalikke reserve tagavatele tootjatele kas võimsustasu või tipukoormuse tasu. Erinevalt meie naaberriikidest Eesti nende võimaluste rakendamist seni veel kaalunud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt tegi Eesti Energia Eleringile ettepaneku kavandada koostöös valitsusega meetmeid, näiteks uute tipuvõimsuste hankimine või reservvõimsuste tagamine rahvusvaheliste vähempakkumiste korraldamise kaudu.

"Need meetmed tagaksid, et Eestis oleks ka 2020. aastal ja pärast seda piisavalt energiatootmisüksusi nii tavaolukorras, kui ka külmade ilmadega kaasnevate tipukoormuste katmiseks. Neid samme astumata on tõenäoline, et Eesti elektrituru piirkonnas kujunevad talviste tippude ajal hinnad tulevikus väga kõrgeks," hoiatasid energiafirma juhid.

Rootsi süsteemihaldur Svenska Kraftnät hoiatas mõned päevad tagasi samuti, et Rootsist kui Põhjamaade suurimast elektritootjast võib mõne aasta pärast saada talvisel perioodil elektriimportija.

MKM: tõe kriteerium on praktika

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar ütles ERR-ile, et on Eesti Energia pöördumisega kursis ja tänulik tähelepanu juhtimise eest.

Ta märkis, et Eestis on varustuskindluse tagamine ning ettevaatav prognoosimine elektrisüsteemihaldur Elering ülesanne, kuid kindlasti on Narva Elektrijaamade vananenud tootmisvõimsuste lõplikul sulgemisel mõju varustuskindlusele, mida Elering peab igal aastal läbiviidava varustuskindluse analüüsi raames arvesse võtma.

"See ei tule üllatusena. Elering hindab varustuskindluse tagamisel nii kodumaiseid tootmisvõimsusi kui ka ühendusi teiste EL-i liikmesriikidega ning seal asuvaid võimsusi," kommenteeris ta.

Regionaalse varustuskindluse hindamises teeb Elering koostööd Soome elektrisüsteemi halduri Fingridiga. Selle aasta varustuskindluse aruanne avaldatakse traditsiooniliselt juuni alguses.

"Siis saame loodetavasti Eesti ja Soome eksperthinnangu meie piirkonna varustuskindluse perspektiividele. Juhul kui selgub, et vajalik on sekkumine, on Eesti seaduses olemas vajalikud mehhanismid võimsuste turule toomiseks. Vajadusel need käivitatakse," kinnitas Tatar.

Tatar juhtis tähelepanu asjaolule, et pärast ühenduste valmimist Põhjamaadega on Eesti täielikult integreeritud Põhjamaade elektrituruga. See tähendab, et võimsuste puudujääk ei saa tekkida vaid ühes turuosas ning võimsuste puudujääki ei saa kõrvaldada vaid ühte turuosa silmas pidades.

"Piltlikult öeldes on Baltimaade ja Põhjamaade elektriturg ühine paarisaja ruutmeetrine avatud elamispind, milles meile kuuluvad mõned ruutmeetrid. Juhul, kui toatemperatuur hakkab langema, ei suuda me oma väiksel pinnal kogu suurt elamispinda kütta. Võime kulutada küll kõvasti raha ja energiat, kuid kasu on imeväike. Defitsiidi tekkides tõusevad hinnad ka meil. Lisandunud energia hajub suures tururuumis lihtsalt laiali," selgitas Tatar.

Energeetikaekspert rõhutas, et tõe kriteerium on praktika - Eestis on täna elektritootmist rohkem kui meie tiputarbimine talve kõige külmematel päevadel.

"Sellegipoolest on talve kõige külmematel tundidel meie elektri hind mitmekordne, sest nõudlus on regionaalne, defitsiit on regionaalne. Teine võimalus on end ülejäänud naabritest isoleerida ja jääda lootma nii heas kui halvas vaid iseendale. Naabritest isoleerimine ei ole kunagi olnud Eesti energiapoliitikat defineeriv idee. Ei tohiks olla ka täna," sõnas Tatar.

Ta ütles, et lahendus regionaalsele probleemile saab olla vaid regionaalne, ja kinnitas, et Eesti on valmis tegema koostööd, et kokku leppida tingimused, kuidas uued võimsused vajadusel turule tuua või hoida, kui süsteemihaldurite koostöös valmiv varustuskindluse hinnang näitab vajadust sekkumiseks.

Timo Tatar. Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: