Hansson rääkis riigikogus keskpanga aastaaruannet esitades taas vajadusest headel aegadel riigieelarve reserve koguda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta ütles, et eelarvestrateegia kava hoida eelarve struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis on poliitilise sõnumina teretulnud. Samas avaldas Hansson lootust, et sellest peetakse ka kinni.

"Kavatseme jälgida riigieelarve koostamist ja menetlemist. Kui see lähtub samadest põhimõtetest - struktuurne tasakaal, nominaalne ülejääk - ja teeb seda realistlike tulude-kulude prognoosi alusel, siis kindlasti hindame seda positiivselt," rääkis Hansson.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, Isamaa ja Res Publica fraktsiooni aseesimehe Priit Sibula hinnangul on mõistlik reservide asemel pigem laenu tagasi maksta.

"Eesti küll on Euroopa väikseima laenukoormusega riik, aga meil on ka järgmistel perioodidel ette nähtud laenude tagasimaksmine. Mulle tundub selles mõttes mõistlik, et kui laenukoormus praegu on üheksa protsenti, siis riigi eelarvestrateegia kontekstis langeb laenukoormus 5,3-le ja selles kontekstis tundub mulle, et pigem maksame neid laene tagasi selle asemel, et täiendavaid reserve koguda," rääkis Sibul.

Rahanduskomisjoni liikme, Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul ei loo valitsuse meetmed eelarve tasakaalu.

"Nüüd, kus valitsus on oma hoiakut muutnud, lubanud eelarve tasakaalu, siis need meetmed ei ole eelarve tasakaalu loovad. See tähendab, et uusi töökohti loovad valitsuse kulutused tegelikult ei loo uusi töökohti, vaid tõstavad neid ja maksutulusid lihtsalt ühest kohast teise. See eelarvepoliitika muutmine on virtuaalne, mitte sisuline," rääkis ta.

Keskpanga president Ardo Hansson andis "Aktuaalsele kaamerale" ka intervjuu. Vastates küsimusele, kas Euroopa keskpank ei anna oma võlakirjaostuprogrammiga majandusele hoogu juurde, kuigi ei peaks seda tegema, ütles Hansson, et euroala rahapoliitika ja Eesti eelarvepoliitika on erinevad asjad.

"Siin peab eristama seda, et rahapoliitika euroalal on ühtne ja me vaatame euroala tervikuna, aga eelarvepoliitika on siiski liikmesriigi kaupa diferentseeritud. Praeguses olukorras on meie tsükliline positsioon väga erinev. Euroalal tervikuna näiteks on majanduskasv umbes 2,5 protsenti, siin on ligi 5 protsenti. Kui vaatame inflatsiooni, siis euroalal on see umbes 1,5 protsenti, siin ligi 4 protsenti. Nii et meil on praegu väga tugevad ülekuumenemise ilmingud näha, kuigi Euroopas tervikuna seda pole. Nii et rahapoliitika peaks olema pigem natukene toetav, aga Eestis eelarvepoliitika võiks juba natukene nõudlust vähendada," rääkis ta.

Eesti riigi eelarvestrateegiast rääkides rõhutas Hansson, et tähtis on jääda põhimõtte - struktuurne tasakaal, nominaalne ülejääk - juurde.

"Ja et see ülejääk on ka realistlik, mitte tekitatud suitsu ja peeglite abil, vaid siiski tulude prognoosid ja kulude prognoosid on kõik realistlikud," lisas ta.

Eesti Pank on prognoosinud, et praegune kiire majanduskasv ei kesta kaua. Euroopa Komisjon prognoosib, et Eesti majanduskasv aeglustub tänavu 3,7 protsendini ja järgmisel aastal 2,8 protsendini. Hansson kinnitas, et ees ootab mõõdukas aeglustumine.

Euroopa Komisjon avalikustas kolmapäeval oma plaanid Euroopa Liidu järgmiseks eelarveperioodiks, mil hakkab Eesti vähem raha saama.

Selle valguses on Hanssoni hinnangul mõne aasta pärast riigieelarve koostamine senisest keerulisem.

"Arvan, et see langeb kokku teiste trendidega, selles mõttes, et meie ühiskond vananeb, meil ka ilmselt tulevikus ei saa see tsükliline positsioon olema nii tugev. Nii et väga mitmed asjad langevad kokku, nii et kindlasti mõne aasta pärast on riigieelarve koostamine natukene keerulisem. Eurorahade langus on mingil määral positiivne, sest kajastab seda, et oleme saamas rikkamaks ja näeme seda kaugelt ette ja saame selleks ette valmistuda, nii et see on oluline muutus, aga mitte prognoosimatu," rääkis Hansson.