"Kuigi meil pole oma võlakirju, on meie intressimäärad määratud Euroopas. Meil kehtib ühendatud anumate põhimõte, et kui Euribor on madal, siis meie eluasemelaenude intress, mis on sellega seotud, langeb ka. Valuutakurss on ka mõjutatud. Nii et lühiajaliselt on see kindlasti pakkunud stiimulit ka Eesti majandusele. Kui me hakkame nüüd väljuma, siis see peaks seda stiimulit natuke vähendama," selgitas Hansson intervjuus ERR-ile.

Hansson lisas, et kui keegi võtab eluasemelaenu, mille tähtaeg on mitukümmend aastat, siis loomulikult peaks arvestama, et praegused intressimäärad ei jää kestma igavesti.

Hansson tõdes, et euroala ja viimasel ajal tugevalt kasvanud ning kiiret inflatsiooni näidanud Eesti majanduse seis on olnud erinevad.

"Meie olukorrad on erinevad. Me oleme ka öelnud valitsusele, et kui rahapoliitika on praegu liiga leebe, siis võiksime eelarvepoliitikat ajada konservatiivsemalt, kui me muidu ajaks."

Koguda reserve?

"Just, koguda reserve."

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu teatas neljapäeval Lätis toimunud kokkusaamisel, et senine ulatuslik võlakirjade ostuprogramm lõpetatakse käesoleva aasta detsembri lõpuks. Alates septembrist vähendatakse varaostuprogrammi 30 miljardilt eurolt kuus 15 miljardile ning 2019. aastast programm lõppeb.

ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Mais kiirenes euroala aastane inflatsioon 1,9 protsendini eelneva kuu 1,2 protsendilt. Samas oli baasinflatsioon endiselt 1,3 protsendi juures.

Eesti Panga ostetud võljakirjade portfelli maht on 5,26 miljardit eurot. Mais ostis keskpank varaostukava raames 54 miljoni euro eest võlakirju.

Intressimäärasid ECB ei muutnud. Kui Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles aasta alguses öelnud, et ECB soovib tõsta intressimäärasid järk-järgult, siis mitmed otsustajad on olnud vastu kindlaks määratud ajagraafikule. Hansson ütles näiteks eelmisel nädalal, et Euroopa Keskpank võib tõsta intressimäära isegi kiiremini kui turg eeldab.