Serbia võimud keelasid marurahvuslaste juhil meelt avaldada
Serbia politsei takistas marurahvuslasel Vojislav Šešeljil korraldada pühapäeval meeleavaldust Vojvodina provintsi Hrtkovci külas.
Kihutuskõned horvaatidest vähemuse koduks olevas Vojvodinas tõid Šešeljile omal ajal vanglakaristuse.
Politsei tõkestas juurdepääsu külale, mis asub umbes 75 kilomeetrit Belgradist läänes.
"Me tulime opositsioonina esitama väljakutset režiimile, mis on keelanud meil ja mitte horvaatidel meelt avaldada," lausus 63-aastane Šešelj lähedalasuvas Jaraki külas, kus politsei tema tee tõkestas.
Möödunud kuul tühistas ÜRO kohus varasema Šešelji suhtes langetatud õigeksmõistva otsuse Balkani sõjas toime pandud sõja- ja inimsusvastaste kuritegude osas ja määras talle 10-aastase vangistuse.
Kohus leidis, et Šešelj on süüdi "tagakiusamisele, küüditamisele ja teistele ebainimlikele tegudele kihutamises", ütles kohtu eesistuja Theodor Meron.
Ta lisas aga, et süüaluse karistus on juba kantud, sest ta on viibinud 12 aastat -- 2003. aasta veebruarist kuni 2014. aasta novembrini -- Haagis ÜRO vanglas.
Balkani konflikti haripunktis 1992. aasta mais kutsus Šešelj kohalikke horvaate riigist välja saatma.
Marurahvuslaste juht taunis ÜRO kohtu otsust ning tõotas naasta Hrtkovici, et avaldada seal meelt koos oma poolehoidjatega Serbia Radikaalsest Parteist.
2016. aastal mõisteti Šešelj kaheksa aastat kestnud kohtuprotsessi järel Rahvusvahelises Endise Jugoslaavia Asjade Kriminaaltribunalis (ICTY) kuues sõjaroimade ja kolmes inimsusvastaste kuritegude episoodis esialgu õigeks.
Šešelj ütles pärast aprillikuist ÜRO kohtu otsust, et on uhke tegude üle, mille eest ta süüdi mõisteti ja teeks seda jälle.
Aastatel 1992-1995 endises Jugoslaavias aset leidnud etnilises konfliktis hukkus 100 000 inimest ja 2,2 miljonit jäi kodutuks.
Rumeenias vahistati genotsiidis süüdistatud serblane
Rumeenia piirilinnas vahistati serblane, keda Interpol genotsiidis süüdistatuna taga otsib, teatas pühapäeval Rumeenia politsei.
Viiekümneaastase kahtlusaluse Stevan B. suhtes on käimas juurdlus seoses genotsiidiga ajavahemikus septembrist kuni detsembrini 1991, seisab piiripolitsei avalduses.
Ta oli Serbia lipu all seilanud aluse meeskonnaliige ning vahistati laupäeval isikutuvastuse käigus.
Rumeenia ajakirjanduse andmeil on kahtlusalune sündinud Horvaatias ning kuulus omal ajal poolsõjaväelisse rühmitusse, mis pani väidetavalt toime kuritegusid horvaatidest ja ungarlastest tsiviilisikute vastu.
Horvaatia iseseisvussõjas aastatel 1991-95 hukkus umbes 20 000 inimest.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS