Serbia on keeldunud tunnustamast Kosovo 10 aasta eest ühepooolselt välja kuulutatud iseseisvust.

"Meie jaoks on raskeim takistus teel Euroopasse olukord seoses Kosovoga ja see on põhjus, miks Serbia on valmis rääkima võimalikest kompromissidest," ütles Vučić pärast kõnelusi USA välisministri ajutise abiga Euroopa küsimustes Wess Mitchelliga.

Mitchell on regioonis ringsõidul ning on juba varem külastanud Kosovot ja Makedooniat.

"Me saame leppida vaid kompromissiga ... mitte omaenda rahva alandamisega," märkis Vučić.

Mullu presidendiks valitud kunagisest marurahvuslasest ja Serbia karmikäelise juhi Slobodan Miloševiči liitlasest om saanud Euroopa-meelne liberaal, kes loodab Serbia EL-i viia.

Mullu mais presidendiks saades kutsus ta algatama riigis dialoogi poliitiliselt tundliku Kosovo küsimuse üle.

Kuigi Kosovo iseseisvust on viimase kümne aasta jooksul tunnistanud umbes 115 riik, ei ole Serbia ja kümned teised riigid, sealhulgas Venemaa seda teinud.

Serbial ja peamiselt albaanlastest elanikkonnaga Kosovo suhted on keerulised alates 1998.-99. aasta konfliktist, mis nõudis umbes 13 000 inimelu.

See lõppes NATO õhurünnakutega, mis Serbia väed Kosovost välja tõrjusid.

Praegu elab Kosovos umbes 120 000 serblast. Tegemist on hinnanguga, sest rahvaloenduses pole nad soostunud osalema.

Paljud serblased peavad Kosovot oma ajaloo ja õigeusu hälliks.