Saksa parlament kiitis heaks osalise burkakeelu ({{commentsTotal}})

Saksa seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks tervet nägu katva islamiloori burka osalise keelu, mis puudutab tööülesandeid täitvaid riigiametnikke.

Uus näokatteid käsitlev seadus on lahjem, kui parempoolsete parteide nõutud täielik näokatete keeld avalikus kohas, mis kehtib alates 2011. aastast naaberriigis Prantsusmaal.

Keeld kehtib tööülesandeid täitvatele sõjaväelastele, kohtu- ja valimisametnikele ning teistele riigiametnikele.

"Riigil on kohus esitleda end ideoloogiliselt ja usuliselt neutraalsel moel," seisab neljapäeva õhtul alamkojas vastuvõetud seaduse tekstis.

Kantsleri Angela Merkeli kristlike demokraatide juhtfiguurid on avaldanud varem toetust täielikule burkakeelule avalikes kohtades.

Parlamendi alamkoda bundestag võttis lisaks osalise burkakeelu seadusele vastu veel mitu julgeolekuseadust.

Saksamaad on viimasel kahel aastal raputanud mitu pühasõdalaste rünnakut, millest rängim on detsembrikuine 12 inimelu nõudnud veokirünnak Berliini jõuluturul.

Saksamaa on võtnud alates 2015. aastast valdavalt moslemiriikidest vastu üle miljoni migrandi ja põgeniku. See on toonud Saksa ühiskonnas kaasa ksenofoobiapuhangu ning suurendanud parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland - AfD) populaarsust. Erakond on üritanud seostada rändetulva terroriohu suurenemisega.

Siseminister Thomas de Maizière ütles, et immigrantide sotsiaalseks lõimimiseks läheb vaja, et räägime selgelt ja teavitame oma väärtustest ja sallivuse piiridest teiste kultuuride suhtes".

Osalise näokattekeelu seaduses tehakse erand näiteks end nakkuste eest kaitsvatele tervishoiutöötajatele ning oma isikut varjavatele politseiametnikele. Samuti on võimudel seaduslik õigus sundida inimesi nende tuvastamiseks näokatteid eemaldama.

Seadustega antakse föderaalpolitseile kohtuniku loal õigus kasutada elektroonilisi jalavõrusid julgeolekuohuks peetud inimeste puhul, näiteks juhtumites, mis käsitlevad korrakaitsjatele teada potentsiaalselt vägivaldseid islamiäärmuslasi.

Seadused võimaldavad edaspidi föderaal- ja liidumaa politseil koondada oma andmed ühte integreeritud IT-süsteemi.

Lisaks kavatseb Saksamaa ellu rakendada EL-i reeglid lennureisijaid puudutavate info vahetamisest terrorismi ja tõsiste kuritegude tõkestamiseni.

Füüsilisi rünnakuid politsei, päästeteenistuste ja teenistuskohuseid täitvate sõjaväelaste vastu karistatakse tulevikus senisest karmimalt, kuni viieaastase vangistusega.

Allikas: AFP-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: