Jüri Ratas ei pea riigikogu koosseisu vähendamist õigeks
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas tunnustab riigikorralduse uuendamiseks sihtasutuse loonud ettevõtjaid ja nende ideid, kuid leiab, et riigikogu koosseisu vähendamine pole mõistlik plaan.
Kas riigikorralduse uuendamiseks loodud sihtasutuse loomine näitab, et ettevõtjad pole poliitikute tööga rahul ja poliitikud pole hakkama saanud?
See näitab seda, et need 28 ettevõtjat on tulnud välja väga positiivse algatusega. See näitab ka seda, et meie ühiskonnas on seda kahekõnet aktiivsete kodanike vahel väga vaja. On väga sümpaatne ja ilus, et see mõte ja algatus sai teoks teha Eesti vabariigi 100. aastapäeval. See näitab hoolivat suhtumist.
Üks ettepanek oli, et vähendame ametnike arvu. See näitab ju läbimõtlematust. Ei tule välja, et millist riiki me tahame, on vaid loosungid?
Lõppdokument peaks sündima 26. novembril, kodanikupäeval. Kui rääkida avaliku sektori töötajatest ja avaliku sektori töötajate arvu vähendamisest, siis ma arvan, et see on arusaadav ja mõistlik. Avaliku sektori töötajate arv on hetkel umbes 130 000 inimest, võrdluses 2016. aastaga, siis oli see arv 133 000 inimest.
Avaliku sektori vähendamisega tuleb edasi minna, küll ma ei toeta avaliku sektori vähendamist, kui me räägime meditsiinisektorist ja avalikust turvalisusest. Väga tõsiselt peab suhtuma ka haridusse selles vallas.
Aga see, et avalik sektor tõmbuks kokku, see toimub igapäevaselt. Selles dokumendis ma arvan on väga palju neid seisukohti, mis on mulle väga sümpaatsed. Seesama rahva kaasamise peatükk, kus räägitakse rahvahääletusest.
Tuuakse üles ka mõte, kuidas kohalike omavalitsuste volikogude huvi tõsta ettevõtlusega tegelemise osas ja soodustada kohalike omavalitsuste tegevust, et nad saaksid rohkem makse. See eeldab maksupoliitika ümbervaatamist.
Ka avalike teenuste kättesaadavus, kaugtöökohtade loomine, mis on seotud lairiba arendamisega on oluline. Minu meelest on tähtis ka bürokraatia vähendamine. Riik ja avalik sektor peab inimestelt ja juriidilistelt isikutel küsima nii vähe kui võimalik, riik peab peab olema hea koostööpartner.
Kas selles dokumendis on ka mingeid punkte, mida te ei toeta ja mida pole võimalik ellu viia?
See on tavaliselt üsna tavapärane meie ühiskonnas, et ütleme, et seda me ei toeta. 28 inimest panustavad oma isiklikku aega kui aktiivsed ühiskonna liikmed ja selle arutamine väärib maha istumist.
Ja toetan juba lähiajal nende esindajatega mahaistumist. Valitsuskabinet võiks lähiajal pikemalt nende inimestega arutada, veel enne kui see dokument lõplikult sünnib. Sellest aktiivsest kodanikualgatusest tuleb kinni võtta ja seda kahekõnet pole mõtet venitada. Ma lähiajal tervitaks neid kabinetinõupidamisel, seda teemat tuleks laiemalt käsitleda.
Dokumendi koostajad ütlevad, et kabinetinõupidamisel ei peaks kohal olema õiguskantsler ja riigikontrolör?
See on olnud tava Eestis ja see on päris hästi kujunenud ja on olnud töiselt mõttekas, sest üsna sageli on olnud neid küsimusi, kus on vaja õiguskantsleri või riigikontrolöri arvamust ja teadmist. Ei saa küll hetkel öelda, et nad halvendaksid või segaksid valitsuse tööd või otsustusprotsessi.
Kas riigikogu kooseisu tuleks vähendada 20 liikme võrra?
Ma saan aru, et see dokument hakkab elama edasi oma elu teatud lausete osas, et kas vähendada niipalju või naapalju, aga ma isiklikult arvan, et 101 on oma väärtus olemas. See väärtus on kujunenud meie traditsioonist, see on seotud sellega, et riigikogus on 11 alatist komisjoni ja teatavasti näeb riigikogu töö- ja kodukorraseadus ette seda, et riigikogu liige saab kuuluda ühte komisjoni, kui me ei arvesta Euroopa Liidu asjade komisjoni, kuhu ta saab lisaks kuuluda. Komisjonid umbes kümneliikmelised.
Olen alati avalikel esinemistel öelnud, et hoiaks sellest traditsioonist kinni. Oluline on ka laiapindsus. Kui me hakkame riigikogu liikmeid vähendama, siis nii me vähendame ka võimalust väiksematel erakondadel riigikokku saada.
Toimetaja: Indrek Kuus