"Olen skeptiline selle seltskonna omakasupüüdmatuse suhtes. Näiteks erasektori kaasamine riigi haldamiseks. Kas pole mitte ärimeestel huvi pääseda ligi riigieelarvelistele vahenditele ja saada sõnaõigus nende omakasupüüdlikeks suunamiseks?" rääkis Helme ERR-ile.

"Mul on ka tugevaid kahtlusi, et kogu see ärieliit on võimeline neid asju hakkama ellu viima ja olema survegrupp, et see poliitiline eliit hakkaks neid asju ellu viima," lisas EKRE esimees.

Helme sõnul on tal põhjust olla ka skeptiline, kui vaadata ettepanekud esitanud inimesi. "Näiteks Olari Taal on olnud minister ja riigikogu liige ning olnud osaline Eestis olemasoleva süsteemi väljatöötamisel. Nüüd siis on ühtäkki avastanud, et midagi on valesti läinud."

Helme ütles, et ettevõtjad on esitanud muuhulgas seisukohti, millest EKRE esindajad rääkisid enne 2015. aasta riigikogu valimisi ja on erakonna programmis kirjas. "Näiteks rahvaalgatuse taastamine, referendumite kasutamine selguse saamiseks, mis on rahva arvamus. Lisaks on meil liiga palju reguleerivaid seadusi, lämmatame igasuguste direktiividega ja määrustega oma ettevõtlust. Meil on liiga suur bürokraatia. Meie riik on kulukas ja kohmakas."

Riigikogu liikmete arvu kohta ütles Helme: "Rahvale meeldivad ideed, et nende arvates muiduleivasööjate arv oleks piiratud, kuid see on garneering, see ei muuda riigi elus suundumisi ja allhoovusi. Mis muudab, on bürokraatia ja riigi kulukuse vähendamine. Me liigume ikka bürokraatia ja määruste kiiluvees, mis on väga suurel määral Euroopa Komisjonist ja esindavad suurkorporatsioonide huve."