Raidla, Taal, Käo ja Maruste: miks on vaja riigireformi (sihtasutust)
Praegu võib täheldada riigivõimude – seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu − tasakaalustamatust, mis väljendub täitevvõimu ülepaisutatuses nii ressurssides kui ka mehitatuses ning seadusandliku ja kohtuvõimu alavarustatuses. Viimaste kümnendite areng on viinud meid täitevvõimu domineerimise suunas, mis ei ole Eesti põhiseaduse mõte, kirjutavad loodava Riigireformi Sihtasutuse eestvedajad.
Sünnipäev on hetk, mil lisaks rõõmustamisele ja pidutsemisele vaadatakse nii ajas tagasi kui mõeldakse tulevikule. Nii on Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeva-aastal paslik tõsiselt mõelda, kuhu me riik on jõudnud ning kas oleme lootusrikkalt tulevikku vaatamiseks parimas vormis.
Me lähtekoht on, et Eesti riik pole katki, kaugel sellest. Eesti riiklus on kui sada aastat tagasi rajatud maja, kindla maakividest vundamendi ning tugevate seintega. See on püsinud üle aegade, ehkki olnud vahepeal ränkade tormituulte vallas.
Kui hakkasime 27 aastat tagasi oma kodu uuesti üles ehitama, rookisime välja säärvandid ja ühiskorterid, samuti linoleumi ja muud eelmisest ajastust pärit iganenud asjad. Me tegime oma maja korda toonase parima teadmise ja materjalidega.
Aastal 2018 on sellest põhimõttelisest ehitustööst hulk aega möödas. Vahepeal on loodud aga uued tehnoloogiad, ehitusmaterjalid on täiustunud, meie endi vajadusedki on ajas muutunud. Vajalik on uus ruumilahendus, mõni sein teise kohta tõsta või hoopis lammutada, muuta kodu energiasäästlikumaks.
Võib-olla tasub katusele panna päikesepaneelid ja paremaks internetiühenduseks valguskaabel?
Muutused on hädavajalikud
On hulk tõsiasju, millest tänases Eestis ei tohi mööda vaadata. Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on OECD andmetel 40,2 protsenti – see on taluvuse kriitilisel piiril. Eesti on üle- ja kinni reguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv.
Meie 1,3 miljoni inimesega väikeriik peab ülal kõiki tavapärase riikluse osi: valitsusaparaati, kaitseväge, sisejulgeolekuteenistust, rahvuskeelset haridust ja teadust, tervishoidu ja sotsiaalkaitset, rahvuskultuuri jne. See peabki nii olema. Samas Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb ning Euroopa Liidu toetused lähikümnendil vähenevad, hiljem lõpevad sootuks.
Inimarengu aruande analüüside kohaselt võib Eesti rahvaarv 2100. aastaks kahaneda 800 000 inimeseni. Ärgem unustagem, et aasta 2100 ei ole meist mingis kosmilises kauguses – täna sündivad lapsed on sel ajal Eesti riigi hoidjad ja pidajad. Praegu on Eestis 618 000 töötava inimese kõrval 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud inimest. Need on mõtlemapanevad arvud.
Peaaegu ainuke meist endist otseselt sõltuv Eesti arengu ja heaolu kasvu viis on avaliku võimu moderniseerimine, kulutuste kokkutõmbamine, bürokraatia ja piirangute vähendamine. Seeläbi avame tee meie inimeste suuremale initsiatiivile, enesevastutusele ning ettevõtlikkuse kasvule, luues nii võimalused Eesti inimeste heaolu jätkuvaks suurenemiseks.
Arengu mootor, uuenduslikkus, ei ole ainult tehnoloogia ja ettevõtluse pärusmaa. Ta on samavõrd oluline ka avalikus sektoris ja riigivalitsemises. Riikluse arendamises ja toimimises on üldises plaanis paraku jäädud pidama Westfaali rahu järgse ja Bismarcki-aegse riigikäsitluste juurde. Uuenduslikkust avaliku võimu sisustamisel on leida suhteliselt vähe. Samas on maailmas edukad riigid, nagu Iirimaa, Holland, Kanada, Taani, Uus-Meremaa jt, olnud avatud muutustele avalikus sektoris. Nad on olnud järjekindlad oma riikluse arendamisel, julgedes olla vajadusel ka ebapopulaarsed.
Tasakaal on paigast ära
Meie riiklus on tublilt toiminud ning selle aluseks olev põhiseadus on Eestit hästi teeninud. Samas on ekslik arvata, et praegu veel toimiv on täies ulatuses sobiv ka uutes oludes.
Eesti Vabariigi praeguse avaliku võimu üldpilt ja põhiseadus kujundati kiirelt ning lühikese aja jooksul. Riigiõiguslikust vaatepunktist oli 25 aastat tagasi selge taotlus nõukogulikust süsteemist eemaldumine. See on meil praeguseks tehtud. Nüüd on edasise arengu kindlustamiseks vaja viia avaliku võimu organisatsioon ja riigihaldus järgmisele tasemele.
Praegu võib täheldada riigivõimude – seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu − tasakaalustamatust, mis väljendub täitevvõimu ülepaisutatuses nii ressurssides kui ka mehitatuses ning seadusandliku ja kohtuvõimu alavarustatuses. Viimaste kümnendite areng on viinud meid täitevvõimu domineerimise suunas, mis ei ole Eesti põhiseaduse mõte.
Ressursside ja pädevuste liigne koondumine täitevvõimu kätte on küsitavas kooskõlas parlamentaarse demokraatia, võimude lahususe ja tasakaalu ning vastastikuse kontrolli ja demokraatliku õigusriikluse põhimõttega. Pikemas perspektiivis võib see ohustada põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas demokraatlikku õigusriiklust ja rahvuslikke huve.
Kaasnähtusena on maad võtnud ülereguleeritus koos bürokraatia, avaliku sektori vohamise ja ülemäärase administreerimisega. Olukorda on halvendanud riigiaparaadis ning poliitilises tegevuses juurdunud põhjendamatu usk õigusliku reguleerimise vältimatusesse ja kõikvõimsusesse, piirangutesse ning karistamisse.
Eesti riigikorraldus vajab uuenduskuuri
Võimekus ettepoole mõelda ja olla kohanemisvõimeline on määrav nii iga üksiku inimese, organisatsiooni kui ka riigi tasandil. Nüüdisaegses demokraatias on avalik võim arengute algataja või pidurdaja. Riigist lähtub võimekus luua oma inimestele ja ettevõtetele ihaldusväärne elu- ja tegevuskeskkond. Selle eesmärgi täitmisel on olnud edukamad riigid, kes on strateegiliselt juhitud ja kohanemisvõimelised ning avatud ja järjekindlad oma riigikorralduse uuendamisel.
Riigiuuendus ei ole optimeerimisülesanne. Avaliku võimu tööd tuleb tõhusamalt korraldada kogu aeg niikuinii. Terviklik ja läbimõeldud riigireform eeldab põhjalikku kontseptsiooni, mis määratleb mõisted, eesmärgid, nende saavutamise teed ja vahendid ning ajakava. Riigireformi teostumine vajab erakondade ja huvipoolte üksmeelt kontseptsiooni osas ning otsustavust ja järjekindlust tegudes.
Lõpliku otsuste teeb siin meie rahva esinduskogu – riigikogu. On selge, et olulised muutused vajavad ulatuslikku ja sisukat avalikku diskussiooni, mis toetub konkreetsele ja põhjendatud tegevuskavale.
Seepärast otsustasid Eesti ettevõtjad ühise jõupingutusena luua üheks aastaks Riigireformi Sihtasutuse, mis töötab välja ja kingib Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäeva puhul riikluse uuendamise kava. See on eraalgatus, mis oma asutajate, nõukogu ja juhatuse ning mõttekaaslaste töö tulemusel soovib teha parima, et riigireform saaks selge sisu, samuti tööriistad ja kava selle elluviimiseks.
Meie ettevõtmine on erakondlikus tähenduses rangelt apoliitiline. Uut erakonda ega poliitilist liikumist me luua ei kavatse, samuti ei kavatse me kellegagi liituda ega ühineda. Sihtasutuse töö tulemusel sündiva riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid anname kingitusena üle riigijuhtidele ning kõigile riigikogus esindatud erakondadele.
Loodame, et riigireformi küsimuses jõutakse erakondadeülesele kokkuleppele. Asutajate lähtevisioon sihtasutuse töö stardiks on huvilistele leitav siit: www.riigiuuendus.ee.
Eesti omariiklus on maailma mastaabis väike ime. Soovime teha kõik, et see ei oleks ühel päeval unustusehõlma vajuv viltuvajunud hoone, vaid parimate teadmiste abil mitme põlvkonna koostöös hoitud ja hoolitsetud kaunis villa. Ühiselt Eestit uuendades kingime me tulevastele põlvedele edasi hästi toimiva Eesti riigi, mis on 21. sajandi vääriliselt nüüdisaegne ja ihaldatud kodu nii meie inimestele kui ettevõtetele. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli