"Pealtnägija" tõi vaatajate ette kaadrid eestlaste Rootsi põgenemisest ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" tõi televaatajate ette ajaloolised ja seni nägemata värvilised filmikaadrid 1944. aasta eestlaste paadipõgenemisest. Neil kriitilistel hetkedel filmis ülerahvastatud purjekat, millel lehvis Eesti lipp, tööstur Arthur Alexander Linari-Linholm.

Teine maailmasõda, eriti aasta 1944 oli Eesti jaoks traagiline, kui kümned tuhanded eestlased pagesid üle mere. See oli aasta, kui sisuliselt sündis välis- ja kodueesti nii, nagu me tundsime seda Nõukogude ajal. Raudne Eesriie langes juba ammu, aga alles hiljuti leiti Läänest varem nägemata kaadrid paadipõgenikest, kelle seas oli ka hulk tuntud eesti kultuuritegelasi nagu Gailit, Under ja Adson. Anna Gavronski otsis mere tagant üles rannarootslaste viimase ametliku põgenikelaeva veel elusolevad reisijad.

1944. aasta suvel, kui Nõukogude Liit oli juba jälle Eesti pinnale tunginud ja Sinimägedes peeti ajaloo verisemaid lahinguid, tegi laev Juhan rannarootslaste päästmiseks lausa üheksa reisi, kokku jõudis teisele poole merd umbes 7000 eesti rootslast.

"See ärasõit tuli kaunis järsku, et homme hommikul peame vara juba auto peale minema ja siis ära sõitma, öösel siis pidime pakkima, võtsime mõned asjad kaasa, oma fotoaparaadi ja mul olid väiksed kanapojad õues, 12 tükki oli neid, siis ma tegin selle luugi natukene lahti ja siis sõitsime öösel siis Tallinna sadamasse," meenutas Triinaga põgenenud Sven Tedroff.

Varavalges oli kail juba mitu tuhat inimest, kes kõik trügisid Triina suunas, pardale oli kavas lubada ainult 150.

Saksa sõjaväelane Ludwig Lienhard juhtis evakueerimist ja kontrollis laevaleminejaid. Mõnedes mälestuses on kirjeldatud, et ta lasi ka trügivate inimeste suunas, aga õnneks ei saanud keegi pihta. Teada on, et Lienhard võttis peale ka neid, kes polnud rootslased, kui talle maksti. Kuna Triina oli nii ülerahvastatud, siis teatas Lienhard valjuhääldist valeinfot, et laev läheb hoopis Saksamaale. 

Rootsi vetesse jõudes võeti veel Haapsalu politsei paat sleppi ning lõpuks 23. septembril kell 1 öösel, 53 tundi pärast Kopli kai äärest lahkumist, jõuti õnnelikult Linhölmi kai äärde.

Okupatsioonide Muuseumi näituste juht Sander Jürisson rääkis, et enamik neid rannarootslasi olid selleks ajaks juba lahkunud. "Natukene oli seal ka ameeriklaste kätt sees, et üritatigi evakueerida kultuuritegelasi Eestist ära ja mingil määral ka poliitikuid," ütles Jürisson.

Filmikaadrid on unikaalsed. Need on üles võtnud tööstur Artur Aleksander Linari-Linholm ja suures plaanis on näha tema perekonda. Filmirull liigub mitukümmend aastat käest kätte ja põlvest põlve. Selle täpset trajektoori on võimatu tuvastada, aga arvatavasti liikus jupike Eesti ajalugu ka Aafrika ja Ameerika mandri vahet, kuni Triinal põgenenud Eesti rootslased aasta tagasi okupatsioonide muuseumi töötajatega ühendust võtsid ja rariteetne ajaloofilmike ühtäkki pinnale ujus. 

Triina filmi saab näha Okuptasioonide muuseumi püsiekspositsioonis alates juulist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: