Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles ERR-ile, et ekspordi kahanemise peapõhjus on möödunud aasta kõrge võrdlusbaas.

"Möödunud aasta märtsis oli kaupade ekspordi väärtus ja kasv tavalisest suurem - Eesti päritolu kaupadel kasv oli siis aastases võrdluses 15 protsenti ja kogu kaupade eksport 14 protsenti -, aga isegi ilma võrdlusbaasi mõjuta oleks märtsis kaupade ekspordi kasv olnud eelnevatest kuudest oluliselt nõrgem," sõnas ta.

Kõige suurema negatiivse mõjuga olid mobiilsideseadmete, teravilja ja mööbli väljaveo langus ning põlevkiviõlitoodete kasvu pidurdumine.

"Teravilja ekspordimahud ongi üsna volatiilsed. Elektroonikatoodete eksporditellimused olid veebruaris ja märtsis languses, mis näitab, et elektroonikatoodete, täpsemalt mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine võib jätkuda," tõdes Mertsina.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõi suurima ekspordi mõjutajana välja elektriseadmete väljaveo vähenemise, kuid tõdes, et selle puhul on taustaks ka baasefekt. "Nimelt oli sama kaubagrupi eksport 2017. aasta märtsis ühekordselt väga kõrge, eelnevate kuudega võrreldes püsis elektriseademete müük välismaale stabiilsel tasemel," sõnas ta.

Nestor lisas, et samas oli langus üsna laiapõhjaline, puudutades enamust kaubagruppidest. Üheks mõjutavaks teguriks pidas ta asjaolu, et võrreldes eelmise aasta märtsiga, oli tänavu märtsis üks tööpäev vähem.

"Mullusega võrreldes on siiski aeglustunud ka Eesti peamiste ekspordipartnerite Soome ja Rootsi nõudlus. Juba kaks kuud järjest on vähenenud Eesti olulise ekspordiartikli, valmismajade ja mööbli väljavedu, mida on mõjutanud Rootsi ehitustempo pidurdumine. Tervikuna ootame euroalal tänavu siiski tugevat majanduskasvu, mis peaks tublisti panustama ka Eesti ekspordi suurenemisesse," nentis SEB majandusanalüütik.

Püsivhindades on ekspordikasv isegi paranenud

Tõnu Mertsina märkis samuti, et ühe kuu kaupade ekspordi langus ei anna veel põhjust Eesti ekspordi väljavaadet väga tumedates toonides kirjeldada. Ta ütles, et tänavuse esimese kvartali kaupade ekspordi kasv on suurusjärgus sama, mis möödunud aasta teisel poolaastal ning püsivhindades ehk hinnamõjusid arvestades on ekspordikasv isegi kvartali kokkuvõttes paranenud.

"Kuigi tööstuse eksporditellimused on jätkuvalt kõrgel tasemel, on need viimastel kuudel allapoole tulnud. Samuti on tasapisi vähenenud eksportivate ettevõtete hinnangud nende lähikuude ekspordivõimaluste kohta. Seda peegeldab ka majandusaktiivsuse kasvu mõningane aeglustumine euroalal, kuigi kasv on veel tugev, kuhu läheb ligikaudu pool meie kaupade ekspordist," rääkis Swedbanki peaökonomist.

Ta lisas, et tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime Euroopa Liidu turul viimase pooleteise aastaga nõrgenenud. Sel aastal hinnatakse oma konkurentsivõime vähenemist ka EL-i välistel turgudel.

"Möödunud aastal kaotas Eesti eksport küll Soomes, Rootsis ja Lätis turuosa, kuid pikemas vaates on see tõusnud. Ka Saksamaal on Eesti kaupade turuosa viimase kümne aastaga kasvanud. Sel aastal välisnõudluse kasv küll aeglustub, kuid peaks pakkuma Eesti ettevõtetele jätkuvalt ekspordivõimalusi. Samas on suurenenud risk protektsionismi tõusuks, mis mõjuks negatiivselt meie ekspordile," lausus Mertsina.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti märtsis kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja importis 1,4 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2017. aasta märtsiga võrreldes kolm protsenti ja import suurenes neli protsenti.