Meedia: USA kaalus Venemaa kuulutamist terrorismi toetavaks riigiks ({{commentsTotal}})

Briti keemiarelvaekspert Salisbury linnas 2018. aasta aprillis.
Briti keemiarelvaekspert Salisbury linnas 2018. aasta aprillis. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix

Pärast seda, kui käesoleva aasta märtsis toimus Suurbritannias Salisbury linnas keemiarünnak endise luureametniku Sergei Skripali ja tema tütre vastu, kaalus Ameerika Ühendriikide välisministeerium tõsiselt USA seadustest tulenevat võimalust kuulutada Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Seda sammu siiski ei astutud ning president Donald Trumpi administratsioon jätkas USA varasemat poliitikat käsitleda Venemaad partnerina rahvusvahelise terrorismi vastases võitluses, kirjutab väljaanne ProPublica.

Katse tappa Inglismaal endist vene luureametnikku Skripali omas kurjakuulutavat allkirja: ründajad kasutasid surmavat sõjalise otstarbega kemikaali, mis oli välja töötatud Nõukogude Liidus, ning Briti uurijad jõudsid kiirelt järeldusele, et vaid Kremli võis olla niivõrd kõrgetasemelise atentaadi taga, kirjutab ProPublica.

Vaid natuke aega pärast märtsikuist intsidenti andis tollane USA väliminister Rex Tillerson oma ametnikele korralduse vormistada ettepanek kuulutada USA seaduste alusel Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Välisministeeriumi terrorismivastase büroo ametnikud asusid tööle ning uskusid ise, et neil on selleks sammuks tugevad argumendid.

Kuid vaid paar päeva pärast analüüsi vormistamise algust saatis välisministri büroo ametnikele uued juhised sellest eesmärgist loobuda, kinnitavad allikad.

"On palju küsimusi, mille puhul me peame Venemaaga koostööd tegema," selgitas üks USA ametnik ja märkis, et Venemaa nimetamine terrorismi toetavaks riigiks oleks seda eesmärki takistanud.

Ametnikud rõhutavad, et välisministeeriumi soovimatus seda sammu astuda ei tulenenud mingist Trumpi administratsiooni väidetavast sõbralikkusest president Vladimir Putini vastu. Pigem peegeldas see üsnagi vastuolulist USA poolt aetud venemaa-suunalist poliitikat terrorismiküsimustes, mis on kestnud juba üle kümne aasta.

vastuolulisus seisneb selles, et kuigi Washington on iga aastaga üha rohkem mures Venemaaga seotud julgeolekuohtude pärast, üritab USA endiselt saavutada Moskvalt koostööd terrorismiga võitlemisel. Kuigi see lähenemine on väidetavalt andnud 11. septembri terrorirünnakule järgnenud aastatel üsnagi vähe reaalseid tulemusi, on selle poliitika toetajad öelnud, et see on üks väheseid valdkondi, kus üha suurema vastasseisu ajal on kahe riigi vaheline koostöö veel kuidagi võimalik.

Väljaanne nendib samas, et kuigi seda sammu veel ei astutud, kõlab USA-s üha rohkem hääli, mis toetavad Venemaa terrorismisponsoriks kuulutamist.

Hetkel on terrorismi toetavate riikide nimekirjas Põhja-Korea, Iraan, Süüria ja Sudaan. 1979. aastal ellu kutsutud menetluse raames tähendab sellise määratluse
rakendamine sanktsioonide kehtestamist ning USA välisabi, relvamüügi ja mitmesuguse majandustegevuse keeldu. Samuti piirab see USA kaubanduslikke ja diplomaatilisi kontakte riikidega, mis nimekirjas olevate riikidega äri teevad.

Praktikas on USA seda vahendit suuremate ja mitmesugust huvi pakkuvate riikide puhul säästlikumalt kasutanud, kui näiteks väiksemate paariariikide vastu. Lisaks Venemaale olevat heaks näiteks ka Pakistan, kellega justkui ühest küljest tehakse koostööd, kuid mille puhul on korduvalt kerkinud esile sealsete ametkondade toetus ja koostöö erinevate terroristidega.

Üks teemaga kursis olev ametnik nentis, et kui paberil tingimusi täpselt järgida, siis sisuliselt sobib Venemaa rahvusvahelist terrorismi toetavaks riigiks isegi rohkem kui Põhja-Korea. Ehk Pyongyang on küll käitunud siseriiklikult võikal viisil ning olnud ähvardav ka sõjalises võtmes, kuid rahvusvahelise terrorismi kitsa tõlgendusega sobivaid juhtumeid on olnud vähe - eelkõige oleks selleks Kim Jong-uni poolvenna tapmine 2017. aastal Kuala Lumpuri lennujaamas.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: