Riigijuhid märkisid ühisavalduses ka seda, et selle Venemaa poolt loodud ja sõjaliseks kasutamiseks mõeldud närvigaasi kasutamine on esimene kord pärast Teist maailmasõda, kui Euroopas sellist tüüpi vahendit rünnakuks kasutati. Avalduse kohaselt on iga selline kasutuselevõtt riigi poolt keemiarelvade keelustamise konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse selge rikkumine. Riigijuhid toonitasid, et tegu oli rünnakuga Ühendkuningriigi suveräänsuse vastu ning et selline tegu ohustab meid kõiki.

"Ühendkuningriik andis oma liitlastele põhjaliku ülevaate selle kohta, et Venemaa vastutus rünnaku eest on äärmiselt tõenäoline. Me jagame Ühendkuningriigi hinnangut, et ei ole ühtegi usutavat alternatiivset selgitust ning nendime, et Venemaa suutmatus pöörata tähelepanu Ühendkuningriigi valitsuse põhjendatud päringule viitab veelgi rohkem Venemaa süüle. Me kutsume Venemaad üles vastama kõigile Salisbury rünnakut puudutavatele küsimustele. Eriti põhjaliku ja täieliku ülevaate Novitšoki programmist peaks Venemaa andma keemiarelvade keelustamise organisatsioonile (OPCW)," seisab ühisavalduses.

Liitlased nendivad, et nende muret suurendab ka juhtunu taust ehk Venemaa vastutustundetu käitumise varasem muster. "Me kutsume Venemaad üles täitma oma kohust hoida ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena rahvusvahelist rahu ja julgeolekut."

Kõik ühisavaldusega liitunud riigijuhid - Donald Trump, Emmanuel Macron ja Angela Merkel - on Salisbury rünnaku juba varem ka eraldi hukka mõistnud.

Stoltenberg: kuigi London ei taotle 5. artikli rakendamist, tuleb Venemaad heidutada ja peavad olema tagajärjed

NATO peasekretär Jens Stoltenberg süüdistas neljapäeval Venemaad katsetes destabiliseerida Läänt uute tuumarelvadega ähvardamise, küberrünnakute ja salaoperatsioonidega, sealhulgas mürgitamisjuhtumiga Salisburys.

Stoltenberg ütles Reutersi teatel ajakirjanikele, et Novitšoki närvigaasi kasutamine Briti territooriumil leidis aset pärast mitmeid aastaid kestnud süüdimatut käitumist Venemaa poolt.

Stoltenberg, kes kohtub esmaspäeval Brüsselis Briti välisministri Boris Johnsoniga, tõi oma sõnavõtus välja selle, kuidas Venemaa on asunud oma sõjalistes doktriinides siduma tavarelvastust ja tuumarelvi, mis sisuliselt tähendab tuumarelva kasutamise lävendi madalamale toomist, ja seda, kuidas Moskva kasutab üha rohkem nn hübriidtaktikat, näiteks eraldusmärkideta võitlejaid.

Sellisteks näideteks on tema sõnul Krimmi annekteerimine, Moskva tegevus Donbassis, sõjaline kohalolek Moldova ja Gruusia territooriumil, sekkumine lääneriikide valimistesse ning sõjalised sammud Süürias.

Stoltenbergi hinnangul on Venemaa-poolne "rahu, kriisi ja sõja piiride hägustamine" destabiliseeriv ja ohtlik.

Peasekretär tunnistas, et kuigi London pole esitanud taotlust rakendada NATO aluslepingu viiendat ehk kollektiivkaitse artiklit, tuleb Venemaad heidutada.

"Ühendkuningriik annab vastuse ja vastab proportsionaalsel ja kaalutletud viisil... Ma toetan täielikult vajadust vastus anda, sest peavad olema tagajärjed, kui me näeme sellist tegevust nagu Salisburys," selgitas Stoltenberg.

Samas märkis ta, et hetkel pole NATO-l kui alliansil vaja koheseid vastusamme astuda ning praegu on vaja avaldada Suurbritanniale tugevat poliitilist toetust.

Peaminister May külastas neljapäeval Salisbury linna ja juhtumiga seotud sündmuskohti 

UK Prime Minister Theresa May visits Salisbury, site of nerve agent attack on former Russian spy https://t.co/MoQBur2QI3 pic.twitter.com/zBezsATQcM

— BBC News (UK) (@BBCNews) March 15, 2018