Kui 2016. aastal oli Eesti ametliku arenguabi vahendite kogusumma 40,3 miljonit eurot, mis moodustas sama aasta rahvuslikust kogutulust (RKT) 0,19 protsenti, siis eelmise aasta esialgsete andmete kohaselt oli Eesti antud arenguabi maht langenud 37,5 miljoni euroni, mis moodustas 0,17 protsenti rahvuslikust kogutulust.

Perioodil 2015–2016 kasvas Eesti ametlik arengu- ja humanitaarabi (ODA) 30,6 miljonilt eurolt 40,3 miljoni euroni.

Mulluse abisumma absoluutnumbri vähenemine on osaliselt tingitud sellest, et Eesti poolt tasutud erinevate rahastute maksed on aastati erinevad. 2016. aastal tasus Eesti Türgi pagulasrahastusse 2,8 miljonit ning samuti olid põgenike vastuvõtmiseks tehtud kulud tavapärasest märksa suuremad, 2,24 miljonit eurot, selgitas välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal reedel BNS-ile.

"Kuna neli aastat on meie niinimetatud rahvuslik ümbrik olnud sama, aga samal ajal meie majandus kasvab, siis protsent vähenebki. See ei ole midagi skandaalset, aga me ei liigu õiges suunas," ütles Seilenthal.  

Välisministeeriumi kaudu antud arenguabi vahendite maht on aastatel 2015-2017 püsinud 11,9 miljoni euro tasemel. 2016. aastal kasvasid aga järsult muude ministeeriumide kaudu antud arenguabi ning Euroopa Liidu eelarve kaudu arenguabisse panustatud summad, mis 2017. aastal aga vähenesid. Kui 2016. aastal oli Eesti sissemakse arenguabiks Euroopa Liidu eelarvesse 18,4 miljonit, siis 2017. aastal 16,9 miljonit. Teised ministeeriumid eraldasid üle-eelmisel aastal arenguabiks 10 miljonit, mullu aga 8,7 miljonit eurot.  

Euroopa Komisjoni esitatud andmete kohaselt oli Eesti arenguabi andmise suhteliselt mahult 2004. aastal või hiljem Euroopa Liiduga ühinenud riikidest 2016. aastal teisel kohal. Eesti jäi 0,19 protsendiga RKT-st niinimetatud uutest liikmesriikidest maha ainult Maltast, kes panustas tunamullu 0,2 protsenti RKT-st, kuid edestas Sloveeniat, kea panustas 0,18 ning samas ka niinimetatud "vanu" liikmesriike Kreekat, mis panustas 0,14 protsenti GNI-st ja Portugali, mis andis arenguabiks 0,17 protsenti oma rahvuslikust kogutulust.

Eesti arenguabi summad on üldiselt siiski pidevalt kasvanud, 2004. aastal eraldas Eesti arenguabiks ainult 0,05 protsendist oma RKT-st.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgi, et niinimetatud vanad liikmesriigid viivad oma ametliku arenguabi 2030. aastaks 0,7 protsendini RKT-st ning alates 2004. aastast EL-iga ühinenud riikidel on eesmärgiks jõuda 0,33 protsendi tasemele.

Mikser lubab arenguabi teema valitsusse viia

Välisminister Sven Mikser lubas Eesti antava arenguabi suurendamise teema lähiajal valitsusse arutusele viia.

"Tahan selle teema - kuidas Eesti arengukoostöö ja -abi vahendid pikemas perspektiivis kui üks eelarveperspektiiv peaksid kasvama, et väljaöeldud kohustuste täitmiseni reaalselt jõuda - viia lähemal ajal ka kabinetti," ütles Mikser reedel BNS-ile.

"On selge, et meie eesmärk on saavutada Euroopa Liidu poolt kriteeriumiks pandud number. See eeldab järjepidevat liikumist selles suunas," lisas välisminister Mikser.