USA president Donald Trump on ametis olnud poolteist aastat ja selle aja jooksul on ta USA välja tõmmanud kolmest olulisest leppest: Vaikse ookeani vabakaubandusleppest, Pariisi kliimaleppest ning Iraani tuumaleppest. Need sammud on tulnud Euroopa liidritele paraja üllatusena, sest Trump ei ole just eriti agar oma otsuseid liitlastega arutama, vahendas "Välisilm".

"Ma nõustun president Trumpiga, et ettearvamatus võib olla poliitikas väga kasulik vahend, aga ainult vaenlaste ja vastaste suhtes. Ettearvamatus on minu meelest viimane asi, mida vajame, kui oleme sõbrad ja perekond. Meil ei ole mingisuguseid illusioone ega kõrgeid ootusi, kui räägime Iraanist ja nende suhtumisest Euroopa Liitu, aga meil on endiselt kõige kõrgemad ootused Washingtonile," kõneles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.

"President Trump üritas Iraani tuumaleppest lahkumisega hoida neid eemale rikkusest ja vahenditest, millega nad oleksid saanud oma halba käitumist jätkata. See lahkumine ei olnud suunatud eurooplastele," ütles USA välisminister Mike Pompeo.

Loomulikult suhtleb ka praegune administratsioon eurooplastega, kuid Washington Posti ajakirjaniku Christian Carlyli sõnul on selge, et Trumpi ajal on USA välispoliitika oluliselt muutunud.

"Ma arvan, et üks peamine probleem on see, et neil puudub laiaulatuslik strateegia. Võimatu on täpselt öelda, mis on trumpism, sest näiteks Iraani tuumaleppe puhul otsustas ta väga dramaatiliselt ja ühepoolselt, et Iraaniga tuumarelvade piiramisest rääkimine ei ole midagi, mida peaksime tegema. Seejärel tegi ta kannapöörde ning ütles, et me kindlasti peame Põhja-Koreaga tuumarelvadest rääkima," kommenteeris Carlyl.

USA endise kaitseministri ja CIA juhi Robert Gatesi hinnangul tuleks vahet teha taktikalisel ettearvamatusel ja strateegilisel ettearvamatusel.

"Ma arvan, et see ettearvamatus, kui räägime säutsudest ning karmidest sõnadest, pälvis põhjakorealaste ja ka hiinlaste tähelepanu - näiteks tuli ja raev jne. Minu nägemus on üldiselt see, et taktikaline ettearvamatus on hea ja kasulik. Strateegiline ettearvamatus aga ei ole tõenäoliselt suurvõimu jaoks hea mõte," arutles Gates.

Viimaste kuude jooksul on Trump vahetanud välja nii oma rahvusliku julgeoleku nõuniku kui ka välisministri ning Christian Carlyli sõnul jääb mulje, et president üritab ennast järk-järgult ümbritseda nii-öelda jah-inimestega.

"John Bolton ja Mike Pompeo valiti ilmselgelt sellepärast, et nad olid presidendiga ühel meelel paljudes olulistes asjades. Seega tundub, et need nõunikud ei ütle talle asju, mida ta ei taha kuulda," arvas Carlyl.

"Kui räägime otsustusprotsessist, otsuste selgitamisest või oma poliitika kaitsmisest, siis ta ei anna andmeid, ta ei esita tõendeid," tõdes endine CIA ja NSA juht Michael Hayden.

Enamik Trumpi pooldajaid aga ei hooli, et ta on ettearvamatu. Pigem vastupidi - see ongi põhjus, miks ta presidendiks valiti. Samuti ei ärata neis mingisuguseid erilisi tundeid liitlassuhted Euroopaga.

"Sa küsid tavaliselt ameeriklaselt tänaval, et mida sa arvad meie liitlassuhetest Euroopaga ja nad vastavad sulle: "Ahsoo, see. Kas see on veel olemas?"," sõnas Carlyl.

Tema sõnul on praeguse Ameerika ühiskonna probleem see, et kuna iga päev tuleb juurde meeletul hulgal uudiseid, siis unustatakse üsna kiiresti ära, mis oli peamine uudis näiteks eelmisel nädalal.

"Paljud ameeriklased ei pööra ka välispoliitikale erilist tähelepanu. Enamik ameeriklasi hoolib sellest, mis toimub nende enda kogukonnas, mis toimub kodu lähedal. Küsitlused näitavad, et paljud neist ei mõista, miks press puhub Venemaa uurimise nii suureks," selgitas ajakirjanik.

"Välisilma" kiire tänavaküsitlus tõi aga välja veel ühe probleemi ja seda on ka Trump pidevalt rõhutanud - paljud ameeriklased lihtsalt ei usalda USA meediat.

"See on meedia, mis on kallutatud. Paneme igasugu jama üles ja vaatame, kas ameeriklased usuvad seda. Kahjuks on see selleni jõudnud. Enam ei ole tõelisi Ameerika uudised. Ma vaatan BBC uudiseid, sest siin ei ole enam uudiseid," rääkis Mike.

"Ma arvan, et meedia on väga kallutatud, aga pole mõtet teeselda, et uudised pole kunagi kallutatud olnud. Uudistel on alati oma vaatenurk, aga ma arvan, et meedia üritab praegu koguda mõjuvõimu, sest neil on selge poliitiline siht silme ees," ütles Malcolm.

Samal ajal on Trump eurooplaste jaoks üks põhiteemasid ning liidrid üritavad temast endiselt aru saada. Christian Carlyli sõnul peaks Euroopa aga muutuma hoopis iseseisvamaks ning lõpetama olulistes küsimustes USA-le toetumise.

"Mul on aga selline tunne, et eurooplased ei ole valmis seda tegema. See võib võtta natukene aega ja eurooplased kohanevad tavaliselt selliste asjadega väga aeglaselt ja läbimõeldult, aga mis juhtub, kui Trump jääb presidendiks teiseks ametiajaks? Kus on Euroopa siis?" lisas Carlyl.