Selliseid süüdistusi on esitanud nii välispoliitika analüütikud, kolumnistid, kaubandusvaldkonna esindajad kui poliitikud mõlemast erakonnast ehk sealhulgas ka Trumpi parteikaaslased, vahendavad Vox, Axios, Washington Post, Hill jt.

Trump omakorda on - eelkõige oma raevukates Twitteri-postitustes - süüdistused tagasi lükanud ning teatanud, et tema eelkäijad, eelkõige demokraadist eelkäija Barack Obama ei teinud Hiina kasuks kallutatud kaubanduse ning Hiinast lähtuva intellektuaalse omandi vargusega seotud küsimuste lahendamiseks üldse midagi ning et temal tuleb nüüd varasemaid suuri probleeme lahendada.

Laupäeval tegid USA ja Hiina esindajad ühisavalduse pärast teist läbirääkimistevooru. Kõneluste eesmärgiks oli olnud veenda Hiinat lõpetama ebaõiglaseks peetud kaubandusvõtteid USA vastu ning vähendada USA kaubandusdefitsiiti Hiinaga. Kokkuleppe kohaselt lubas Peking ka osta rohkem USA-st energiat ja põllumajandustoodangut ning muuta oma käitumist intellektuaalse omandi vallas.

Washingtonis peetud kaubanduskõneluste delegatsioone juhtisid USA rahandusminister Steven Mnuchin ja Hiina asepeaminister Liu He, keda peetakse president Xi Jinpingi peamiseks nõunikuks majandusküsimustes.

Ehk kokkuvõtlikult oli eesmärgiks lahendada erimeelsused, vältida kaubandussõda ning lõpetada ka teineteise ähvardamine kaubandussõjaga.

Kokkuleppe üle avaldasid heameelt nii Hiina välisministeerium kui ka Trump isiklikult, seda taas ka oma Twitteri-kontol.

Esialgu kokkuleppe üksikasju siiski ei täpsustatud, mis USA ajakirjanduse ja kriitikute hinnangul näitas seda, et Ühendriikidel ei õnnestunud kõiki oma nõudmisi läbi suruda. Samuti on mõned analüütikud juhtinud tähelepanu sellele, et läbirääkimised toimusid ajal, mil USA vajab Hiina koostööd Põhja-Koreaga seotud küsimustes.

"Hiina on läbirääkimisi võitmas. Nende järeleandmised on sammud, mida neil oli kavas nagunii astuda," teatas vabariiklasest senaator Marco Rubio esmaspäeval. "Selle asemel pääsevad nad tariifidest, saavad endiselt intellektuaalset omandit varastada ja saavad jätkuvalt meie ettevõtteid blokeerida samal ajal investeerides piiranguteta USA-s."

Kongressi vabariiklasi häiris eriti Trumpi leevendavad sammud Hiina telekommunikatsioonivahendite suurtootja ZTE suhtes. Tegu on firmaga, mille vastu on USA kehtestanud sanktsioonid seoses varustuse müügiga Põhja-Koreale ja Iraanile, ning USA senati panganduskomitee sisuliselt blokeeris presidendi soovi ZTE kontsernile järeleandmisi teha.

Isegi Trumpi lähedane liitlane, senati rahanduskomitee esimees Orrin Hatch nentis, et nõustub kolleegide Rubio ja Jeff Flake'i kriitikaga.

Trump on seetõttu väga keerulises olukorras. Ühest küljest õnnestus tal vähemalt ajutiselt lükata edasi kaubandussõda maailma suuruselt teise majandusega, viimase puhkemises oleks kriitikud teda kindlasti samuti süüdistanud. Teisest küljest aga näitavad äsja sõlmitud kokkuleppe küllaltki vähe selgitatud detailid, et USA presidendil ei õnnestunud saavutada Hiina suunal mingit suurt võitu, millest ta kas või valimiskampaania ajal pidevalt rääkis.

Administratsiooni liikmed on kriitikale vastates andnud eelkõige mõista, et tegu on alles poolelioleva protsessiga.

Näiteks rahandusminister Steven Mnuchin ütles Fox Newsile, et Washingtoni lubaduseks oli hetkel tariifid ja kaubandussõda "ootele panna". USA kaubandusesindaja Robert Lighthizer omakorda lisas, et Ameerika Ühendriigid kaaluvad praktikas endiselt Hiina vastu tariife kui survestamistaktikat.

Kolmapäeval teatas Trump ise Twitteris, et USA kaubandussuhted Hiinaga vajavad "teistsugust struktuuri".

"Meie kaubanduslepe Hiinaga liigub ilusti edasi, kuid lõppude lõpuks peame me tõenäoliselt kasutama teistsugust struktuuri", sest senist on väga raske ära teha ja pärast valmis saamist kontrollida," märkis USA president.

Vox: Trumpiga seotud kinnisvaraarendus sai Hiinast suure investeeringu

Väljaanne Vox aga kirjutab, et ajal mil peamine tähelepanu oli kaubandusläbirääkimistel Hiinaga ja järgnenud kokkuleppe tõlgendamisel, jäi USA meedias piisava tähelepanuta juhtum, mis tekitab tõsiseid küsimusi huvide konflikti teemal.

Teemaks on Indoneesias asuv kinnisvaraprojekt Lido City, mida arendajad reklaamivad kui Aasia esimest "Trumpi kogukonda" koos villade, golfiväljakute ja muude luksuslike võimalustega.

Projektiga on rahaliselt seotud ka Trump Organization, mida hetkel juhivad president Trumpi pojad Donald Jr. ja Eric. Lepingu detailid pole avalikud ning Trump Organization on vaid tunnistanud, et nad 700 hektaril laiuva arendusega seotud ning projekt näitab "Trumpi kaubamärgi laitmatut standardit". Tõenäoliselt on Trumpi ettevõttel projektiga litsentsileping või osalus või isegi mõlemad.

Hiljuti sai projekt suure laenu - 500 miljonit USA dollarit - Hiina riigile kuuluvalt ettevõttelt Metallurgical Corporation of China (MCC). MCC liitumine suure Indoneesia projektiga on osa Pekingi laiemast nn uue siiditee algatusest ning laen Lido Cityle toob kaasa ka selle, et allhanketöid teostavad seal Hiina ettevõtted.

Väljaande arvates oleks eelmiste - "tavapäraste" - USA administratsioonide puhul olnud tegu nädalaid kestnud skandaaliga, mis oleks olnud Valge Maja kajastamisel alati esiuudiseks. Nüüd aga mitte.

Kui Valge Maja pressibriifingul selle teema kohta küsiti, vastas asepressiesindaja Raj Shah kommentaariks, et kõik küsimused tuleks esitada Trump Organizationile, sest tegu on küsimustega, mis puudutavad üht eraettevõtet.

Voxi hinnangul on tegu täiesti naeruväärse vastusega.

Nimelt ei ole keegi väitnud, et eraettevõte Trump Organization teeks Lido City puhul midagi valesti. Ning Trump Organizationil kui eraettevõttel pole ka avalikkuse ees mingit erilist kohustust selliseid äriotsuseid kuidagi avalikkusele selgitada. Ehk kohustus selgitusi jagada on just Valgel Majal, kus töötav president on nimetatud ettevõtte rajaja ja omanik ning kes juhtumisi peab samal ajal läbirääkimisi Hiinaga.

2017. aasta jaanuaris, kui Trump end presidendiks saades oma äridest taandas, kinnitas tema jurist Sheri Dillon USA avalikkusele, et Trumpi ametiajal ei tee tema ettevõtted mingeid välismaiseid ärileppeid, tuletab Vox Meelde.