USA lubab Iraanile ajaloo karmimaid sanktsioone
USA välisminister Mike Pompeo ütles esmaspäeval, et riik kehtestab Iraanile ajaloo tugevaimad sanktsioonid.
Pompeo avaldas Washingtonis peetud kõnes valitsuse plaani B Iraanile vastu astumiseks, vahendas BBC.
Minister tõi välja 12 tingimust, mida Teheran peab täitma, kui tahab uut lepet. Nende seas on uraanirikastamise lõpetamine, plutooniumi eeltöötlemise keeld, tuumainspektoritele piiramatu ligipääsu tagamine kõikjal riigis, ballistilise raketiprogrammi lõpetamine, kõigi USA kodanike vabastamine, huthimässuliste toetamise lõpetamine Jeemenis, kõigi vägede väljaviimine Süüriast ning Iisraeli ähvardamise lõpetamine.
Tema sõnul leevendatakse sanktsioone vaid siis, kui Washington on näinud tõelisi muutusi Iraani poliitikas.
Pompeo ütles Washingtonis peetud kõnes, et pärast sanktsioonide jõustumist peab Iraan võitlema, et hoida oma majandust elus.
"Me avaldame pretsedenditut finantssurvet Iraani režiimile," ütles minister. "Teherani liidritel ei jää meie tõsimeelsuses mingit kahtlust. Iraanil ei ole enam kunagi carte blanche'i Lähis-Idas domineerimiseks," lisas ta.
"Me saame üle maailma tegutsevad Iraani agendid ja nende Hizbollah' vahemehed kätte ja purustame nad," lubas välisminister. "Iraan sunnitakse tegema valiku: kas võidelda selle nimel, et hoida oma majandus vee peal, või jätkata hinnalise jõukuse luhtamist võitlustes välismaal. Tal ei ole ressursse teha mõlemat."
Pompeo ütles ka, et USA tahab strateegiale toetust oma kõige tähtsamatelt liitlastelt piirkonnas ja üle maailma, täpsustades, et ei pea silmas ainult Washingtoni liitlasi Euroopas.
"Me mõistame, et meie otsus sanktsioonid taaskehtestada ning eelseisev survekampaania Iraani režiimi suhtes kujutab mitmele meie sõbrale rahalisi ja majanduslikke raskusi," sõnas Ühendriikide esidiplomaat.
Ta lisas, et Washington on valmis ära kuulama oma liitlaste muresid, kuid Euroopa firmad, kes jätkavad USA sanktsioone rikkudes Teheraniga äritegevust, "võetakse vastutusele".
USA president Donald Trump teatas mai alguses, et viib USA 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppest välja. Seda otsust kritiseerisid teised leppele allakirjutanud: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Iisrael aga tunnustas Trumpi otsust.
Pompeo ütles esmaspäeval, et USA lahkub Iraani tuumaleppest lihtsal põhjusel: see ei suutnud tagada ameerika rahva turvalisust riskide eest, mille on tekitanud islamivabariigi liidrid. "Tuumalepe seadis oma saatuslike vigade tõttu maailma ohtu. Leppe nõrgad loojanguklauslid lükkasid Iraani tuumarelvavõime saavutamist vaid edasi. Loojangutärminite möödumise korral saanuks Iraan vabalt tuumapommini spurtida," selgitas ta.
Ta lisas, et Teheran sai võimaluse kasutada tuumaleppega saadud raha oma raskustes rahva olukorra parandamiseks, kuid režiim keeldus sellest ja kulutas saadud rahalised vahendid varisõdade pidamiseks üle kogu Lähis-Ida. "Iraani liidrid pidasid lepet stardipauguks marsiks üle kogu Lähis-Ida."
Pompeo sõnul oli panustamine sellele, et tuumalepe suurendab Lähis-Idas stabiilsust, halb tehing USA, Euroopa, Lähis-Ida ja kogu maailma jaoks.
USA otsus Iraani-vastased sanktsioonid taaskehtestada sunnib Euroopa firmasid valima Ühendriikide või Iraani turgude vahel.
Süüriast rääkides ütles Pompeo, et Iraan põlistab Süüria presidendi Bashar al-Assadi mõrvarlikku režiimi toetuseks tuhandeid võitlejaid Süüriasse saates üle seitsme aasta kestnud sõda.
Kriitikute sõnul oleks võinud USA valitsus esitada oma nõudmised Iraanile ka tuumaleppest lahkumata. "Pompeo ei esitlenud strateegiat, vaid suvaliselt täidetud kotitäit soovmõtlemist, mida ei ole Iraanis võimalik tõlgendada kuidagi teisiti kui üleskutsena režiimivahetusele," kirjutas mõttekoja Brookings Institution Lähis-Ida poliitikakeskuse teadur Suzanne Maloney Twitteris.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR/BNS